Pinnavee hüdroloogia: erinevus redaktsioonide vahel

[[Vesi]] on pidevas ringluses. Vesi aurustub [[Ookean|ookeanilt]] ja maapinnalt ning on [[Atmosfäär|atmosfääris]] ajutiselt [[Aur|auruna]] langedes [[Sademed|sademetena]] tagasi maapinnale. Kui keskmine sademete langemise kiirus ületab äravoolu [[Pinnas|pinnasesse]] imbumise, aurustumise või [[Taimestik|taimestiku]] neeldumise kiiruse, tekivad [[Pinnaveekogu|pinnaveekogud]] nagu [[Oja|ojad]], [[Jõgi|jõed]] ja [[Järv|järved]]. Maapinnale imbuv vesi muutub põhjaveeks imbudes aeglaselt allapoole ulatuslikesse [[Poorsus|poorse]] pinnaga [[Kivim|kivimitesse]] ja kivimi kihtidesse, mida nimetatakse [[Põhjaveekiht|põhjaveekihtideks]]. [[Raskusjõud|Raskusjõu]] mõjul voolab põhjavesi aeglaselt ja ühtlaselt läbi [[Veesoon|veesoone]]. Madalatel aladel tuleb see välja [[Allikas|allikate]] ja [[Oja|ojadena]]. Nii pinnavesi kui ka põhjavesi naasevad lõpuks [[Ookean|ookeani]], kus aurustumine täiendab atmosfääri [[Veeaur|veeauru]] varu.[[Tuul|Tuuled]] kannavad niisket õhku üle maa, tekib [[Sademed|sademeid]] ja [[hüdroloogiline tsükkel]] jätkub.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/science/surface-water|pealkiri=Surface Water Hydrology|aeg=2020}}</ref>