1660. aastate alguses võttis kunstnik [[Charles Le Brun|Charles Le Bruni]]’ juhitud [[Pariisi Kuninglik Maali- ja Skulptuuriakadeemia|Pariisi kuninglik maali- ja skulptuuriakadeemia]] oma õpetuste aluseks suuresti just Nicolas Poussini ideed, seega mõjutas Poussin tolle aja kunstiõpilasi tugevalt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Anthony Blunt|pealkiri=Nicolas Poussin|aasta=1967|koht=New York|kirjastus=New York: Bollingen Foundation / Pantheon Books|lehekülg=357}}</ref> Kümmekond aastat hiljem vallandus aga kooli õpetusviisidest johtuvalt tüli nn [[Poussinistid|poussinistide]] ja [[Rubenistid|rubenistide]] vahel. Esimesed pidasid olulisemaks joont, teised värvi. Vaidlus kestis mitukümmend aastat, kuni viimaks saavutasid ülekaalu rubenistid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/art/Poussinist|pealkiri=Poussinist|väljaanne=Encyclopaedia Britannica|aeg=4. oktoober 2013|vaadatud=18. novembril 2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/art/Rubenist|pealkiri=Rubenist|väljaanne=Encyclopaedia Britannica|aeg=20. juuli 1998|vaadatud=18. novembril 2020}}</ref>
Paljud kunstnikud on Poussinist ühel või teisel moel eeskuju võtnud. Näiteks on ta varane looming võlunud [[Eugène Delacroix|Eugène Délacroix]]’d, aga on mõju avaldanud ka [[Camille Corot]]’le ja [[Paul Cézanne]]’ile.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/biography/Nicolas-Poussin|pealkiri=Nicolas Poussin|väljaanne=Encyclopaedia Brittanica|aeg=4. mai 1999|vaadatud=18. novembril 2020}}</ref>
