Pinnavee hüdroloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Pinnavee hüdroloogia''' on teadus, mis hõlmab pinnavee liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas. Hüdroloogia valdkondade hulka kuuluvad ka [[põhjavee hüdrologia]] ja [[merehüdroloogia]]. Pinnaveeks nimetatakse kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett (välja arvatud põhjavesi, üleminekuvesi ja rannikuvesi). Pinnaveekogud jagunevad vooluveteks: jõed, ojad, kraavid ja seisuveteks: järved, tiigid.<ref>{{Netiviide|url=https://www.envir.ee/et/pinnavesi|pealkiri=Pinnavesi|aeg=24. september 2020}}</ref> Oluline on veekoguse ja vooluhulkade varieeruvus aasta jooksul ja aastate vahel. Veevarustuse varieeruvust mõjutab suuresti kliima. Koos selliste geograafiliste omadustega nagu topograafia, mullapinnas ja maakasutus, mõjutab hüdroloogiline varieeruvus pinnaveesüsteemide arengut ja iseloomu. Voolu varieeruvust on oluliseks teguriks ka veekogude ökosüsteemide tervises. Äärmuslikud üleujutused on olulised, kuna paljud [[Jõgi|jõge]] kujundavad protsessid toimuvad suurimate [[Üleujutus|üleujutuste]] ajal, mida nimetatakse ka lähtestussündmusteks. Ehkki jõesüsteem võib normaalsetes hüdroloogilistes tingimustes püsida aastaid suhteliselt stabiilsena, on looduslik varieeruvus, sealhulgas äärmuslikud sündmused, osa hüdroloogilisest režiimist, mis loob ja hoiab tervet jõesüsteemi.<ref>{{Netiviide|url=http://www.ramp-alberta.org/river/hydrology/surface+water.aspx|pealkiri=Surface Water Hydrology|aeg=2020}}</ref>

 

== Hüdroloogiline tsükkel ==