Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
 
:::Mu fookused on üsna likviidsed ja ka paras segu mitmest asjast, kuigi paistab, et keskmine jooksev huvi on elu molekulaarne taust. ''Millal tekib teadvus? Miks tulevad aatomid kokku ja saavad ühel hetkel järsku targaks?'' Olen arvamusel, et hea ruumilise ülevaate saamiseks oma valdkonnas tasub kõigest midagi natuke külge võtta. Kuna teadus on teinud eksponentsiaalse hüppe võrreldes sellega, mis nt 100 aastat tagasi oli, siis tulebki kasuks natuke erinevaid distsipliine kokku viia. Ehk siis nagu ütlesid: kõik, mis sellega põimub ja juurde käib. Keemia, bioloogia ja füüsika pole veel kunagi omavahel nii hästi läbi saanud. Meil on palju, mida avastada! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. mai 2021, kell 20:25 (EEST)
 
::::Jah, see teadvuse, aju teema on selle sajandi teaduse arengus 1 võtmeküsimus vist ja tehisintellekt teiselt poolt. Kõigi kliima, ökoloogia ja energiaasjade kõrval. Huvitav samm molekulaarbioloogias eelmise aasta lõpus oli uudis Deepmind´i valgukuju määramise läbimurde kohta, mis toimus tehisintellekti abiga. https://deepmind.com/research/case-studies/alphafold. Ja lisan veel 1 teema: neureksiin ja neuroligniin on huvitavad transmembraansed molekulid, mis tavaliselt jooniselt sünapsi kohta puuduvad, nagu neid polekski olemas (nad on polevikus)). https://en.wikipedia.org/wiki/Neurexin Avastada, seostada, õppida on palju tõepoolest! Interdistsiplinaarsus vms teaduses on 1 asi näiteks, mille kohta artikkel võiks olla.--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. mai 2021, kell 20:58 (EEST)