Pinnavee hüdroloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus |
PResümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus |
||
9. rida:
== Pinnavesi ==
Pinnavesi on mis tahes veekogu maapinnal, sealhulgas ojad, jõed, järved, märgalad ja veehoidlad. Hoolimata sellest, et see on soolane vesi, peetakse ka ookeani pinnaveeks. Pinnavesi osaleb hüdroloogilises tsüklis ehk veeringluses, mis hõlmab vee liikumist maapinnale ja tagasi. Vee aurumine ja pinnasesse imbumine põhjustab
Pinnavesi võib nõrguda maa alla, et saada põhjaveeks, siis võib põhjavesi maismaal pinnavee täiendamiseks taas pinnale tõusta. Nendes kohtades moodustuvad lätted.
Pinnavett on kolme tüüpi: mitmeaastane, mööduv ja inimtekkeline. Mitmeaastane ehk püsiv pinnavesi püsib aastaringselt ja sademete vähesuse korral täiendatakse seda põhjaveega. Ajutine või poolpüsiv pinnavesi eksisteerib ainult osa aastast. Ajutise pinnavee hulka kuuluvad väikesed ojad, laguunid ja veeaugud. Inimtekkelist pinnavett leidub tehiskonstruktsioonides, näiteks tammides ja ehitatud märgalades.<ref>{{Netiviide|url=https://www.nationalgeographic.org/encyclopedia/surface-water/#:~:text=Surface%20water%20is%20any%20body%20of%20water%20above%20ground%2C%20including,wetlands%2C%20reservoirs%2C%20and%20creeks.&text=Evaporation%20and%20seepage%20of%20water,the%20ground%20is%20called%20groundwater.|pealkiri=Surface Water}}</ref>
|