Pinnavee hüdroloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Pinnavee hüdroloogia''' nagu ka [[põhjavee hüdrologia]] ja [[merehüdroloogia]] on osa [[hüdroloogia]] valdkondadest. Pinnaveeks nimetatakse kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett (välja arvatud põhjavesi, üleminekuvesi ja rannikuvesi). Pinnaveekogud jagunevad voolu- (jõed, ojad, kraavid) ja seisuveteks (järved, tiigid).<ref>{{Netiviide|url=https://www.envir.ee/et/pinnavesi|pealkiri=Pinnavesi|aeg=24. september 2020}}</ref> Pinnavee hüdroloogia hõlmab pinnavee liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas. ErilistOluline huvi pakubon veekoguse ja vooluhulkade varieeruvus aasta jooksul ja aastate vahel. Seda veevarustuse varieeruvust mõjutab suuresti kliima. Koos selliste geograafiliste omadustega nagu topograafia, mullapinnas ja maakasutus mõjutab hüdroloogiline varieeruvus pinnaveesüsteemide, nagu järved ja jõed, arengut ja iseloomu. Voolu varieeruvust peetakse üha enam oluliseks teguriks ka veekogude veeökosüsteemide tervises. Äärmuslikud üleujutused on olulised, kuna paljud [[jõge]] kujundavad protsessid toimuvad suurimate [[üleujutuste]] ajal, mida nimetatakse ka lähtestussündmusteks. Ehkki jõesüsteem võib normaalsetes hüdroloogilistes tingimustes püsida aastaid suhteliselt stabiilsena, on looduslik varieeruvus, sealhulgas äärmuslikud sündmused, osa hüdroloogilisest režiimist, mis loob ja hoiab tervet jõesüsteemi.<ref>{{Netiviide|url=http://www.ramp-alberta.org/river/hydrology/surface+water.aspx|pealkiri=Surface Water Hydrology|aeg=2020}}</ref>