Agiilsed metoodikad: erinevus redaktsioonide vahel

Tarkvaraarendus algas 1950. aastatel keeruliste arvutusmasinate leiutamisega. Seejärel kulus kümneid aastaid arvutis töötava tarkvara arendamiseks. 1990ndatel1990. aastatel, mil arvutid hakkasid massiliselt turule sisenema ja ettevõtted neid kasutama, kulus IT-asjatundjate sõnul kolm aastat enne sedaselleks, kuiet vajadusi rahuldav rakendus valmisvalmiks. Loomulikult oli niisugune ajakulu vastuvõetamatu.

1990-ndate jooksul väljendusid iteratiivse arenduse ideed ning tarkvara arendajad mõistsid, et '''Waterfalli''' (kaskaad?) meetodid on paljude projektide jaoks liiga jäigad. 1990. aastate alguses lõid Ken Schwaber ja Jeff Sutherland Scrumi metoodika ja kodeerisid selle 1995. aastal konverentsil esitamiseks. Tulemused avaldati paberil "SCRUM-i tarkvaraarenduse protsess" <ref>[https://hygger.io/blog/a-brief-history-of-agile-methodology/ History of Agile Methodology]</ref>.

Scrum on kergekaaluline agiilne projektijuhtimise raamistik, mida saab kasutada igat liiki iteratiivsete ja inkrementaalsete projektide haldamiseks. Scrumis töötav nn toote omanik on tihedas koostöös oma meeskonnaga, et tuvastada ja seada prioriteedidmäärata süsteemi funktsionaalsusele olulisuse tasemed, luues toote ''backlog''<nowiki/>'i. Toote ''backlog'' koosneb sellest, mida tuleb teha, et edukalt toimivat tarkvarasüsteemi realiseeridaluua. Kogu arendustegevus on jaotatud ''sprint''<nowiki/>'ideks, mille kestus võib olla sõltuvalt vajadusest 1–2 nädalat.

'''Lean''' -arendus kõrvaldab raiskamine (inglise keeles ''Waste''), paludes kasutajatel valida süsteemi jaoks tõeliselt väärtuslikud funktsioonid, seada need funktsioonid esikohale ja seejärel töötada väikeste osade kaupa nende edastamiseks. See metoodika tugineb kiirele ja usaldusväärsele tagasisidele programmeerijate ja klientide vahel, rõhutades arendustöövoogude kiirust ja tõhusust.

'''Kanban''' on visuaalne töövoo juhtimise meetod, mis on Lean meeskondade hulgas populaarne. Tegelikult 83% Leani kasutavatest meeskondadest kasutab Kanbani, et visualiseerida ja aktiivselt hallata toodete loomist rõhuasetusega pidevale uuenduste tarnimisele. Nagu Scrum, on ka Kanban protsess, mille eesmärk on aidata meeskondadel tõhusamalt koos töötada.

Extreme Programming (XP), mida algselt kirjeldas Kent Beck, on kujunenud üheks kõige populaarsemaks agiilseks metoodikaks. XP on distsiplineeritud lähenemine kvaliteetse tarkvara kiirele ja pidevale tarnimisele. Selle eesmärk on parandada tarkvara kvaliteeti ja reageerimisvõimet klientide muutuvatele vajadustele. See soodustab klientide suurtulatuslikku kaasamist, kiiret tagasisidet, pidevat testimist, pidevat planeerimist ja tihedat meeskonnatööd.

Crystal koosneb tegelikult agiilsete meetodite perekonnast, sealhulgas ''Crystal Clear'', ''Crystal Yellow'', ''Crystal Orange'' ja teised. Iga üks omab unikaalseid tunnusjooni, mida juhivad mitmed tegurid nagu meeskonna suurus, süsteemi kriitilisus ja projekti prioriteedidolulised eesmärgid. Crystali perekond annab mõista, et iga projekti puhul võib vaja minna veidi kohandatud poliitikate, tavade ja protsesside kogumit, et vastata toote ainulaadsetele omadustele.

DSDM põhineb kaheksal põhiprintsiibil, mis juhivad meeskonda ja loovad mõtteviisi, mis võimaldaksid ette nähtud aja ja eelarvega uuendusi tarnida. Need põhimõtted keerlevad peamiselt ettevõtte vajaduste ja väärtuste, aktiivse kasutajate kaasamise, sagedase tarnimise, integreeritud testimise ja sidusrühmade koostöö ümber.

* KunagiÄra eikunagi kahjustaanna kvaliteetikvaliteedis järele (''Never compromise quality'')

* EhitageEhita järk-järgult (''Build incrementally from firm foundations'')

* TöötageTööta iteratiivselt (''Develop iteratively'')

* NäidakeNäita, kontrolliet sul on asjade üle kontroll (''Demonstrate control'')