Redaktsioon: 30. aprill 2021, kell 19:27 redigeeri IGskyl (arutelu \| kaastöö) 3 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. mai 2021, kell 17:29 redigeeri eemalda IGskyl (arutelu \| kaastöö) 3 muudatust PResümee puudub Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
19. rida: \|variants with their own articles = Tupolev Tu-22M }} '''Tupolev Tu-22''' ([[NATO]] koodnimega ''"Blinder"'') (projekt 105) oli Tupolevi disaini järgi [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]]s ehitatud [[ülehelikiirus]]ega [[pommitaja\|pommituslennuk]], mis on olnud kasutusel ka [[Venemaa Föderatsioon]]i lennuväe relvastuses.<ref name=":2" /> Tu-22 pommitajad baseerusid Nõukogude okupatsiooni ajal ka [[Raadi sõjaväelennuväli\|Raadi sõjaväelennuväljal]] [[Tartu]]s. See pommitaja ehitati, raketikandja, luurelennuki ja ''jammer''’ina. Tu-22 oli kavandatud asendama mudelit Tu-16. Tulevikus asendati Tu-22 omakorda uuemate Tu-22M seeriatega. Samal ajal töötati ~~segajate~~segajatega versioonides Tu-22 kuni 1990. aastate alguseni.<ref name=":0">{{Netiviide\|autor=Romanenko, V.\|url=http://www.airwar.ru/enc/bomber/tu22.html\|pealkiri=Уголок неба.:\|aeg=25.03.2021\|vaadatud=30.04.2021}}</ref> == Ajalugu == Tu-22 lennuk töötati välja pommitaja Tu-16 asenduseks. [[Tupolev\|Tupolevi disainibüroos]] (peakujundaja D. Markov) alustati Tu-22 (projekt 105) detailset projekteerimist 15. augustil 1955. 1957. aasta augustiks oli lennukikonstruktsiooni esimese prototüübi ehitamine lõpetatud. 1958. aasta suveks paigaldati prototüübile mootorid ja alustati staatilisi katseid. 21. juunil 1958. aastal lendas katselenduri Juri Alasjevi meeskond lennukiga 105 esimese lennu. Alates 1957. aastast alustati paralleelselt projekti 105 väljatöötamisega tööd teise prototüübi 105A kallal. Selles lennukis eeldati suuri areodünaamilisi muudatusi (kujunduses rakendasid nad ala reeglit). Just sellest prototüübist sai hiljem Tu-22.<ref name=":1">{{Netiviide\|autor=Goebel\|url=http://www.airvectors.net/avtu22.html\|pealkiri=The Tupolev Tu-22 ‘Blinder’ & Tu-22M ‘Backfire’.\|aeg=2020, July 1\|vaadatud=30.04.2021}}</ref> Tu-22 ehitati [[:en:Kazan_Aircraft_Production_Association\|Kaasani tehases number 22]] aastast 1959 kuni 1969. aasta detsembrini. Tootmisprotsessi käigus nimetati õhusõidukit dokumentides kui toode A ja toode U. Ühe lennuki hind oli umbes 10 miljonit rubla. Kokku valmistati kaks seda prototüüpi ja 311 lennukit (pommitaja Tu-22A ja Tu-22B modifikatsioonides, luurelennuk Tu-22R, raketikandja Tu-22K, ''jammer'' Tu-22P ja Tu-22R 22U õppelennukid).<ref name=":0" /> ==Tehnilised andmed== Tu-22 on oma konstruktsioonilt klassikalise paigutusega metallist kere, millel on pühitud tiib ja kolmerattaline telik. Lennuki eripära on kiilu alumises osas asuvad mootorid. Lennukiraam on valmistatud duralumiiniumist D-16ATV, AK-8 ja V-95 ning magneesiumsulamist ML5-T4, samuti terassulamitest 30HGSA ja 27HGSNA. Antenni katted on valmistatud klaaskiust. <ref name=":2">{{Raamatuviide\|autor=Burdin, S.\|pealkiri=Tupolev Tu-22.\|aasta=2005\|kirjastus=Pen and Sword.}}</ref> Kere on ''semi-monocoque''’i kujundusega ja ümmarguse ristlõikega. Kere koosneb viiest tehnoloogilisest sektsioonist F-1 kuni F-5. <ref name=":2" />[[Pilt:Tupolev Tu-22 BLINDER.png\|right\|300px\|Orthographic projection of the Tupolev Tu-160.]]F-1 on kere esiosa kuni esimese raamini. Ülemises osas on radariplokid, alumises osas antenn. <ref name=":2" /> F-2 on ~~shp-st~~ survestatud kamber. nr. 1 kuni Nr. 13 , mis sisaldab kolme meeskonnaliikme – navigaator, komandöri ja laskuri-raadiooperaatori (operaatori) –töökohti. Meeskonna maandumine kokpitis toimus läbi kolme kokkupandava luugi ja alla lastud väljutusistmete. Operaator istus lennule seljaga. Õhusõiduki koolitusversioonides oli operaatori asukoht juhendaja piloodi iste. Kokpiti klaasid navigaatori juures pakkusid kere põhjas olevad aknad vaadet allapoole-tahapoole, operaatoril oli kolm akent paremalt vasakule ja tagapoolne aken. Ülem vaatas ette ja vasakule ning paremale, kuid tool oli veidi vasakule nihutatud.<ref name=":2" /> F-3-sektsioonis on teliku esijala nišš, seejärel kere paagid nr 1 ja nr 2, õhukaamera ja päästepaat. Sektsiooni üleval paremas nurgas on raadio sideüksused ja üldine õhusõidukite varustus.<ref name=":2" /> Sektsiooni F-4 tiiva keskosas (koos kütusepaagiga nr 4) ja selle kohal on kütusepaak nr 3. Sektsiooni F-4 taga on kaubaruum. <ref name=":2" /> Kaubaruumi taga on F-5 kamber (sp. 60–85) , mis sisaldab kütusepaake nr 5, nr 6 ja nr 7, pidurdusevarju, õhusõiduki juhtimissüsteemi üksusi, sissetõmmatavat ventraaltuge ja ahtrit tulistamisüksus. Kiil ja mootori ''nacell''’id on dokitud kambrisse, kambri külgedel asub pööratav stabilisaator.<ref name=":2" />▼ ▲Kaubaruumi taga on F-5 kamber ~~(sp. 60–85)~~ , mis sisaldab kütusepaake nr 5, nr 6 ja nr 7, pidurdusevarju, õhusõiduki juhtimissüsteemi üksusi, sissetõmmatavat ventraaltuge ja ~~ahtrit~~ahtri ~~tulistamisüksus~~tulistamisüksust.. Kiil ja mootori ''nacell''’id on dokitud kambrisse, kambri külgedel asub pööratav stabilisaator.<ref name=":2" /> Järgnevas loetelus on toodud Tu-22 tehnilised andmed.<ref name=":0" /> '''Meeskond:''' 3 '''Pikkus:''' 41,60 m 52. rida ⟶ 51. rida: '''Täismass:''' 85 t '''Relvalast:''' 5,7 t * '''Kiirus:''' ~~1 510~~1510 km/h * '''Lennukaugus:''' ~~4 900~~4900 km * '''Lennulagi:''' ~~13 300~~13300 m * '''Mootorid:''' 2 x ~~11 000~~11000 kgs (2 x 108 kN), forssažil 2 x ~~16 500~~16500 kgs (2 x 162 kN), RD-7M2 == Kasutus lahingutes == 61. rida ⟶ 60. rida: * Uganda-Tansaania sõda (1978–1979; Liibüa õhujõud) * Tšaadi-Liibüa konflikt (1981–1987; Liibüa õhujõud)▼ ▲* Tšaadi-Liibüa konflikt (1981–1987; Liibüa õhujõud) * Sõda Iraagi Kurdistanis (1961–1975; Iraagi õhujõud) * Iraani-Iraagi sõda (1980–1988; Iraagi õhujõud) * Afganistani sõda; (1978-1989; NSVL õhujõud) == ~~Välislingid~~Viited == *

Tupolev Tu-22: erinevus redaktsioonide vahel