Keelekümblus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Osuti (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetasin artiklit.
1. rida:
'''Keelekümblus''' on mitmekeelsuse väljakujunemist toetav [[Kakskeelsus|kakskeelse]] õppe meetod. MeetodSee onsai alguse saanud [[Kanada]]st ja tänapäeval rakendatakse seda paljudes riikides üle maailma, sealhulgas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Austraalia]]s ja mitmel pool [[Euroopa]]s.<ref name="rannut">Ülle Rannut. [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Rannut.pdf Kuidas keeles kümmeldakse].</ref> KuigiSee valdavaltvõib mõeldaksetähendada Eestismistahes keelekümbluseteise allkeele venekeelseleõpetamist, elanikkonnalenäiteks on olemas [[eestiInglise keel|inglise keele]]e õpetamist,kümblusklassid. võibSiiski seevaldavalt tähistadamõeldakse mistahes[[Eesti|Eestis]] teisekeelekümbluse keeleall õpetamistvenekeelsele (ntelanikkonnale ingliseeesti keele kümblusklassid)õpetamist.
 
ProgrammiKeelekümblusprogrammi raameskäigus õpetatakse Eestis võõrkeelt riikliku [[õppekava]] aluseljärgi lisakskeeletundides keeletundideleja ka teistes ainetes. Seejuures toimuvad mainitudeelmainitud teised ainetunnid vähemalt 60% ulatusesmahus sihtkeeles. ProgrammProgrammi leiabkasutatakse Eestis enamasti kasutust vene õppekeelega [[lasteaed]]ades ja [[põhikool]]ides. Koolide puhulKoolides alustatakse keelekümblusprogrammis osalemist kas 1.esimeses klassistklassis või teisestteises kooliastmestkooliastmes. Keelekümblus võib olla nii ühesuunaline (sihtkeelekssihtkeel on [[eesti keel]]) kui ka kahesuunaline (sihtkeeled on [[eesti keel]] ja [[vene keel]]).<ref name="innove">[https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/keelekumblus/ Keelekümblus - Innove]. Vaadatud 10.01.2019.</ref><ref name="fakte">[https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/keelekumblus/fakte-keelekumblusest/ Fakte keelekümblusest - Innove]. Vaadatud 10.01.2019.</ref>
 
==Ajalugu==
Keelekümbluse põhimõtted töötati välja [[Kanada]]s, võimaldamaks [[Québec]]i provintsi inglise keelt kõnelevatele õpilastele [[Prantsuse keel|prantsuse keele]] õppimist. Kuna suurem osa provintsi elanikkonnast kõneles emakeelena prantsuse keelt, hakkas provintsi ingliskeelne elanikkond otsima võimalusi prantsuse keele ära õppimiseks. [[Wallace Lambert]] [[McGilli Ülikool]]ist ja [[Wilder Penfield]] [[Montreali Neuroloogiainstituut|Montreali Neuroloogiainstituudist]] töötasid seejärel välja prantsuse keele kümbluse programmi (''French Immersion Program'').<ref name="rannut" />
 
Esimesed sellel süsteemil põhinevad keelekümblusklassid, mis pidid andma inglise keelt kõnelevatele õpilastele ka prantsuse keele oskuse, avati 1965. aastal. Seega juba mõnda aega enne seda, kui prantsuse keel 1974. aastal Québeci provintsi ainsaks ametlikuks keeleks tunnistati. Hiljem levisid seda tüüpi klassid ka teistesse provintsidesse, kus prantsuse keelt emakeelena kõneleva elanikkonna suhtarv ei pruukinudki olla eriti suur.<ref name="rannut" />
10. rida:
==Keelekümblus Eestis==
===Ajalugu===
Termin keelekümblus võeti Eestis kasutusele 1992. aastal, mil [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i keelekaitsekomisjon kinnitas keeleametiKeeleameti 1992. aasta tööplaani. Terminit kasutatigi esmalt just keeleametiKeeleameti väljaannetes ja selle lähenemisviisi tutvustaja Eestis oli [[Ülle Rannut]]. Ent esimesed keelekümblusklassid olid tekkinud Eestis juba 1980. aastate lõpus. [[Kohtla-Järve]]l, [[Aseri]]s, [[Valga]]s ja [[Tartu]]s, kus leidus palju eestikeelses koolis õppida soovivaid vene õpilasi, rakendati esmalt hoopis Ameerika Ühendriikides kasutusel olnud keelekümblusprogrammi. Seda iseloomustas teise keele õpetamine 1-21–2 aastat selleks, et õpilane saaks minna üle teise kooli.<ref name="rannut" /><ref name="sada">[https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/04/Sadakond-lugu-keelekymblusest-veeb.pdf Sadakond lugu keelekümblusest]. 2018.</ref>
 
Keelekümbluse kavandamisega riigi tasandil alustati Eestis 1998. aastal ja keelekümblusprogrammi hakati rakendama 2000. aastal, mil programmis osales neli kooli. Süsteem põhines Kanada süsteemil, seda toetasid 1996. aastast alates Kanada saatkond ning Kanada rahvusvahelise arengu agentuur ja seda iseloomustas eestikeelse õppe osakaalu järkjärguline suurendamine venekeelses koolis. 2002/2003 õppeaastaks rakendati keelekümblust seitsmes vene õppekeelega koolis Kohtla-Järvel, [[Maardu]]s, [[Narva]]s, [[Tallinn]]as ja Valgas.<ref name="rannut" /><ref name="fakte" /><ref name="sada" />
16. rida:
Esimene lend varase keelekümblusprogrammi alusel õppinud gümnasiste lõpetas kooli 2012. aasta kevadel. Aastast 2013 koordineerib keelekümblusega seotud programmi sihtasutuse [[Innove]] keelekümbluskeskus. 2017. aasta lõpu seisuga oli programmiga liitunud juba 63 lasteaeda ja 37 kooli, hõlmates enam kui 10 000 õpilast.<ref name="fakte" /><ref name="innove" />
 
Võõrkeelt õpitakse ka [[Lõimitud aine- ja keeleõpe|lõimitud aine- ja keeleõppe]] ehk LAK-õppe raames, pannes rõhku nii aine sisule, keelele kui ka õpioskustele. Mitmetes Tallinna koolides alustati võõrkeelse aineõpetusega juba 1960. ja 1970. aastatel (peamiselt inglise keeles, kuid ka prantsuse ja [[Saksa keel|saksa keeles]]). Tänapäeval rakendatakse LAK-õpet nii eesti kui ka vene õppekeelega koolides ja viimase kahe aastakümne jooksul on märgatavalt kasvanud eestikeelset õpet pakkuvate vene koolide arv.<ref>[https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/keelekumblus/loimitud-aine-ja-keeleope-lak-ope/ Lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe) - Innove]. Vaadatud 13.01.2019.</ref>
 
===Keelekümbluse mudelid===
25. rida:
 
Eesti põhikoolides on kasutusel nii varase kui ka hilise keelekümbluse mudel.<ref name="mudelid" />
* Varane keelekümblus. Põhikooli lõpuks toimub vähemalt 60% õppest eesti keeles. Vene keele kui emakeele õppimist alustatakse teisest2. klassist ja vene keele osatähtsus suureneb järk-järgult kuni see moodustab 6. klassist alates umbes 40% õppekava mahust.
* Hiline keelekümblus. See süsteem rakendub põhikooli teise astme 5. või 6. klassis. Eesti keel ja eesti keeles õpetatavad ained moodustavad 60% mahust ja mahu kujundamisel ning ainete valikul lähtub kool ootustest, mis on seatud põhikoolijärgseks õppeks vajaliku keeleoskuse saavutamisele.
 
31. rida:
Uuringud on muuhulgas näidanud seda, et keelekümblusklassis õppinud õpilaste tulemused on põhikooli eesti keele eksamil paremad kui neil õpilastel, kes õppisid tavaklassis. Samuti on leitud, et eesti keeles õppimine ei omanud negatiivset mõju matemaatika õpitulemustele.<ref name="fakte" />
 
Aastatel 2011 ja 2012 läbi viidud uuringute järgi olid valikuga rahul 86-9186–91% keelekümblusklasside õpilastest ja 82% nende vanematest.<ref name="fakte" />
 
==Vaata ka==