Keelekümblus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Keeletoimetasin artiklit. |
|||
1. rida:
'''Keelekümblus''' on mitmekeelsuse väljakujunemist toetav [[Kakskeelsus|kakskeelse]] õppe meetod.
==Ajalugu==
Keelekümbluse põhimõtted töötati välja [[Kanada]]s, võimaldamaks [[Québec]]i provintsi inglise keelt kõnelevatele õpilastele [[Prantsuse keel|prantsuse keele]] õppimist. Kuna suurem osa provintsi elanikkonnast kõneles emakeelena prantsuse keelt, hakkas provintsi ingliskeelne elanikkond otsima võimalusi prantsuse keele ära õppimiseks. [[Wallace Lambert]] [[McGilli Ülikool]]ist ja [[Wilder Penfield]] [[Montreali Neuroloogiainstituut|Montreali Neuroloogiainstituudist]] töötasid seejärel välja prantsuse keele kümbluse programmi (''French Immersion Program'').<ref name="rannut" />
Esimesed sellel süsteemil põhinevad keelekümblusklassid, mis pidid andma inglise keelt kõnelevatele õpilastele ka prantsuse keele oskuse, avati 1965. aastal. Seega juba mõnda aega enne seda, kui prantsuse keel 1974. aastal Québeci provintsi ainsaks ametlikuks keeleks tunnistati. Hiljem levisid seda tüüpi klassid ka teistesse provintsidesse, kus prantsuse keelt emakeelena kõneleva elanikkonna suhtarv ei pruukinudki olla eriti suur.<ref name="rannut" />
10. rida:
==Keelekümblus Eestis==
===Ajalugu===
Termin keelekümblus võeti Eestis kasutusele 1992. aastal, mil [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i keelekaitsekomisjon kinnitas
Keelekümbluse kavandamisega riigi tasandil alustati Eestis 1998. aastal ja keelekümblusprogrammi hakati rakendama 2000. aastal, mil programmis osales neli kooli. Süsteem põhines Kanada süsteemil, seda toetasid 1996. aastast alates Kanada saatkond ning Kanada rahvusvahelise arengu agentuur ja seda iseloomustas eestikeelse õppe osakaalu järkjärguline suurendamine venekeelses koolis. 2002/2003 õppeaastaks rakendati keelekümblust seitsmes vene õppekeelega koolis Kohtla-Järvel, [[Maardu]]s, [[Narva]]s, [[Tallinn]]as ja Valgas.<ref name="rannut" /><ref name="fakte" /><ref name="sada" />
16. rida:
Esimene lend varase keelekümblusprogrammi alusel õppinud gümnasiste lõpetas kooli 2012. aasta kevadel. Aastast 2013 koordineerib keelekümblusega seotud programmi sihtasutuse [[Innove]] keelekümbluskeskus. 2017. aasta lõpu seisuga oli programmiga liitunud juba 63 lasteaeda ja 37 kooli, hõlmates enam kui 10 000 õpilast.<ref name="fakte" /><ref name="innove" />
Võõrkeelt õpitakse ka [[Lõimitud aine- ja keeleõpe|lõimitud aine- ja keeleõppe]] ehk LAK-õppe raames, pannes rõhku nii aine sisule, keelele kui ka õpioskustele. Mitmetes Tallinna koolides alustati võõrkeelse aineõpetusega juba 1960. ja 1970. aastatel (peamiselt inglise keeles, kuid ka prantsuse ja [[Saksa keel|saksa keeles]]). Tänapäeval rakendatakse LAK-õpet nii eesti kui ka vene õppekeelega koolides ja viimase kahe aastakümne jooksul on märgatavalt kasvanud eestikeelset õpet pakkuvate vene koolide arv.<ref>[https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/keelekumblus/loimitud-aine-ja-keeleope-lak-ope/ Lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe) - Innove]. Vaadatud 13.01.2019.</ref>
===Keelekümbluse mudelid===
25. rida:
Eesti põhikoolides on kasutusel nii varase kui ka hilise keelekümbluse mudel.<ref name="mudelid" />
* Varane keelekümblus. Põhikooli lõpuks toimub vähemalt 60% õppest eesti keeles. Vene keele kui emakeele õppimist alustatakse
* Hiline keelekümblus. See süsteem rakendub põhikooli teise astme 5. või 6. klassis. Eesti keel ja eesti keeles õpetatavad ained moodustavad 60% mahust ja mahu kujundamisel ning ainete valikul lähtub kool ootustest, mis on seatud põhikoolijärgseks õppeks vajaliku keeleoskuse saavutamisele.
31. rida:
Uuringud on muuhulgas näidanud seda, et keelekümblusklassis õppinud õpilaste tulemused on põhikooli eesti keele eksamil paremad kui neil õpilastel, kes õppisid tavaklassis. Samuti on leitud, et eesti keeles õppimine ei omanud negatiivset mõju matemaatika õpitulemustele.<ref name="fakte" />
Aastatel 2011 ja 2012 läbi viidud uuringute järgi olid valikuga rahul
==Vaata ka==
|