Rotter sündis 22. oktoobril 1916 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] [[Brooklyn|Brooklyni linnaosas]] juudi immigrantidest vanemate kolmanda pojana. Rotteri isa oli edukas ettevõtja kuni [[Ülemaailmne majanduskriis|suure depressioonini]]. Lapsepõlves ja noorukieas kogetu mõjutas oluliselt ka Rotterit, kes majanduskriisisthakkas mõjutatunamajanduskriisi hakkasajal märkama ühiskonnas valitsevat sotsiaalset ebavõrdsust ning mõistma sotsiaalsete olude mõju inimestele. Psühholoogia vastu hakkas Rotter huvi tundma juba keskkoolis, kui ta luges muuhulgas [[Sigmund Freud|S. Freud]]i ja [[Alfred Adler|A. Adleri]] teoseid. 1933. aastal alustabalustas Rotter keemiaõpinguid Brooklyni kolledžis ([[Brooklyn College]]). Kolledžiõpingute ajal süvenebsüvenes tema huvi psühholoogia vastu ja sel ajal oli Rotteri oluliseks mõjutajaks [[Solomon Asch]]. Magistrikraadi psühholoogias omandas [[Iowa Ülikool|Iowa Ülikoolis]] (University of Iowa), kus tema õppejõuks oli [[Kurt Lewin]]. Aastatel 1939 – 1941 õppis doktorantuuris [[Kliiniline psühholoogia|kliinilise psühholoogia]] suunal [[Indiana Ülikool|Indiana Ülikoolis]] ([[Indiana University – Purdue University Indianapolis|Indiana University]]).
== Sotsiaalse õppimise teooria ==
Ajal, mil Rotter töötas välja oma [[sotsiaalse õppimise teooria]], oli domineerivaks suunaks kliinilises psühholoogias valdavaks suunaks Freudi [[psühhoanalüüs]], miskus keskenduskäitumist inimestemõjutavate sügavateleteguritena keskenduti [[Instinkt|instinktidele kui käitumise determinantidele]]. Tungide teooriast oli tol ajal mõjutatud ka õppimisteooriad, mille kohaseltjärgi motiveerivad inimesi psühholoogilised impulsid, mis meienende vajadusi rahuldavad, lähtusid ka [[Õppimisteooria|õppimisteooriad]]. Rotter liikus edasikaugemale teooriatestseisukohtadest, mis baseerusid instinktidepsühhoanalüüsi teooriale tuginevale psühhoanalüüsileinstinktidele ja [[Biheiviorism|biheiviorismi]] tungidele tuginevale biheiviorismile ning lõi sotsiaalse õppimise teooria. Rotter uskus, et psühholoogilisel teoorialpsühholoogias peab olemaarvestama motivatsioonilineka printsiip, mispsühholoogilise onmotivatsiooni psühholoogilineprintsiibiga.
Oma 1954. aastal avaldatud kirjutises "Social Learning and Clinical Psychology" esitles ta vaate, mille kohaselt mõjutab inimeste motivatsiooni sooritada mingit tegevust see, mis on antud tegevuse oodatav tulemus või mõju. Inimesed soovivad vältida negatiivseid tagajärgi ning samal ajal ihaldavad positiivseid tulemusi. Inimene, kes eeldab, et mingisugusele tegevusele järgneb positiivne tagajärg või arvab, et selleks on kõrge tõenäosus, on ka ise kõrgema tõenäosusega valmis antud tegevust sooritama. Positiivne tagajärg on käitumist sarrustav ehk inimene kordab seda tõenäoliselt ka edaspidi. Sotsiaalse õppimise teooria pakub välja, et käitumist mõjutavad lisaks psühholoogilistele teguritele samuti sotsiaalne kontekst ja keskkonnategurid.<ref>Rotter (1954)</ref>
