Tõukekelk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Keeletoimetasin artiklit |
||
3. rida:
'''Tõukekelk''' (eesti keeles ka ''soome kelk'') on pikkade jalastega ees lükatav [[kelk]], millel on istekoht ühele inimesele. Sõitja peab seisma tõukekelgu ühel jalasel ja panema kelgu teise jala tõugetega [[Lumi|lumel]] või [[jää]]l liikuma. Kelgu suuna juhtimiseks peab kinni hoidma käepidemest. Istmel on ruumi kaasreisijale või muudele asjadele.
Tõukekelguga on võimalik liikuda vähese lumega, mida ei sega ka kergelt liivatatud lumi või jää. Tõukekelgutamine on mitmekülgne liikumisharrastus – see arendab tasakaalu, koordinatsiooni, aeroobset võimekust ja lihaskonda. Tõukekelk on [[ökoloogiline]] transpordivahend, sest neid tootes ja kasutades, koormatakse keskkonda väga vähesel määral.<ref name="jäälle79">Sirpa Arvonen, Anne Lehtonen, Timo Niukkanen, Simo-Pekka Reponen
Tõukekelke valmistatakse erineva suuruse ja disainiga. Kelgu käepideme mugav kõrgus sõltub tõukamise intensiivsusest: kiireks sõiduks sobib ettepoole kummargil asend, kuid rahuliku tempoga kulgemiseks on püstine kehahoiak parem.<ref>Arvonen jt 2002, lk 83.</ref>
17. rida:
== Tõukekelk Eestis – soome kelk ==
Soome kelk on pikkade raudjalastega tool-tõukekelk, mis Eestis tuli kasutusele Soome eeskujul 20. sajandi algupoole. Sellega saab kõval talveteel ja õhukese lumikattega jääl kiiresti liikuda. Soome kelgu võttis esimesena kasutusele Eesti rannarahvas. Sellega oli kaluritel hea merel liikuda, sest tõukejala alla seoti jalaraud. Ka [[Hülgepüük|hülgekütid]] olid harjunud oma talvistel jahtidel kelguga sõitma. Siledal jääl võis kütitud hülgeid ka niisama hülgeraua nööri pidi järel lohistada, tavaliselt kasutati selleks aga kelku. Kelk oli küll väike, kuid piisavalt tugev, et kanda kahte hüljest. Põhjarannikul oli uue ja moodsa tõukekelku nimetus ''potku'' (soome keeles on tõukekelk ''potkukelkka'' või ''potkuri''). Soome kelgu levikut Eestis on seostatud ka soome keeleteadlase [[Lauri Kettunen]]i nimega, kes oli [[Tartu Ülikool]]i õppejõud aastatel 1919–1924. Fanaatiline keeleteadlane käis soome kelguga oma keele-uurimisreisidel ja sõitis sellega mööda [[Tartu]]t ringi.<ref name="soome kelk">Kaire Kenk
Tänapäeval on tõukekelgud Eestis tagasi tulnud. Nendega liigutakse rohkem maapiirkondades, kus tingimused on soodsamad. Matkavarustuse rentijatelt saab laenata ka sportlikumaid tõukekelke. Tõukekelkudega on võimalik korraldada erinevaid üritusi, näiteks jäämatkasid.
| |||