Jöns Jacob Berzelius: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
19. rida:
[[Pilt:Vaversunda JJ Berzelius.jpg|pisi|Berzeliuse hauamonument]]
Berzelius parandas valesti määratud koostisega [[liitaine]]te valemeid. Ta avastas [[tseerium]]i ([[1803]]), puhta metalli [[molübdeen]]i, [[seleen]]i (1817) ja [[toorium]]i (1828). [[1824]]. aastal sai Berzelius esimesena puhast [[räni]] ning tema õpilased avastasid tema laboratooriumis [[liitium]]i ja [[vanaadium]]i.<ref>Hergi Karik, lk 334,390 2009</ref>1824. aastal komplekteeris ta esimesena [[tsirkoonium]]i lihtainena.<ref>Hergi Karik, lk 319, 2009</ref> Ta tõestas katseliselt [[John Dalton]]i aatomiteooria ning aine koostise püsivuse seaduse: anorgaanilised keemilised ühendid koosnevad aatomitest alati kindlas vahekorras. Selle seaduse kehtivuses on tõsi küll ka erandeid (nn bertolliidid).
Ta leiutas terminid "[[allotroopia]]", "[[halogeen]]", "[[isomeer]]" ja "[[katalüsaator]]". Berzelius hakkas esimesena keemilistes katsetes [[filterpaber]]it kasutama. Tema katsed [[elektrolüüs]]i vallas panid aluse [[elektrokeemia]]le.<ref name="J.J.Berzelius,1814">J. J. Berzelius, tõlkija John Black. ''An attempt to establish a pure scientific system of mineralogy, by the application of the electro-chemical theory and the chemical proportions'', [[London]], 1814, [http://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=mdp.39015008100003;view=1up;seq=9 veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)]</ref>
| |||