Erinevus lehekülje "Järvamaa" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 105 baiti ,  5 kuu eest
resümee puudub
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Paide ordulinnuse varemed 2013.JPG|pisi|[[Paide ordulinnus]] rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale]]
'''Järvamaa''' ([[saksa keel]]es ''Kreis Jerwen''; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaidvanimaid maakondi. See kujunes enne 13. sajandit ja oli üks [[Kesk-Eesti]] tähtsamaid.
 
Maakonnast lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa [[Alempois]]i muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast.
 
==Nimi==
Järvamaa nime algupära peetaksenähakse sõnas "[[järv]]". Nime varased üleskirjutused [[Henriku Liivimaa kroonika]]s esinevad kujul ''Gerwa'', ''Gerwen'', ''Gerwia'', kuna [[alamsaksa keel|alamsaksa]] [[ortograafia]] tingib [[eesvokaal]]i ees oleva ''j''-i asendamise ''g''-ga ja tähestikus puuduva ''ä'' märkimise ''e''-na.<ref name="KxcYG" /> Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvede-vähesusegajärvevähesusega seletab [[Enn Tarvel]] kunagiste teistsuguste loodusolude ja sõna "järv" algkuju erinevaeri tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal rohkesti soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on sõna "järv" laenatud liigniiskeid alasid tähistavast [[balti keeled|balti]] sõnast ''jaura'' (''jaura''→''jarva''→''järva''), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub Tarvel välja [[venekirveste kultuur]]i (ja baltlaste) levimiseBaltikumi jõudmise aega. Baltikumi,Keele misja oligeograafia umbesjärgi 3000–4000on aastatoletatakse, tagasiet ningsee sedaoli lingvistilistelumbes ja3000–4000 maastikulistelaastat põhjusteltagasi.<ref name="Tarvel1979" />
 
== Ajalugu ==
Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa ala lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.<ref name="32KMM" /> Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. SedaSee näitabilmneb [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatust]]u, teadekust sealkirjutati olnudJärvamaa 2000 [[adramaa|adramaast]] kohta.<ref name="WeVEI" /><ref name="Entsuklopeedia" /> Järvamaa piirnes kirdes [[Virumaa]]ga, läänes [[Harjumaa]]ga, edelas [[Alempois]]iga, lõunas [[Nurmekund|Nurmekunna]] ja [[Mõhu]]ga ning kagus [[Vaiga]]ga.<ref name="iGtvm" />
 
Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm [[muinaskihelkond]]a.
 
On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas hilisematehilisema [[Peetri kirikukihelkond|Peetri]], [[Anna kirikukihelkond|Anna]] ja osalt [[Paide kirikukihelkond|Paide]] kirikukihelkonna alal. Täpsemalt paiknes Järvamaa [[Henriku Liivimaa kroonika]]s korduvaltmitu korda mainitud külas nimega ''Carethen'' ehk [[Kareda]] (tõenäoliselt [[Suur-Kareda]]),. misKareda oli keskuseksJärvamaa keskus. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja teguPaide kihelkond oli kandva kihelkonnaga kogu maakonnaJärvamaal ulatuseskeskne.
 
Teist kihelkonda on arvatud paiknevat maakonna idaosas, hilisematehilisema [[Järva-Jaani kirikukihelkond|Järva-Jaani]] ja [[Koeru kirikukihelkond|Koeru]] kirikukihelkondadekirikukihelkonna alal.
 
Kolmandat kihelkonda peetaksearvatakse asuvat Järvamaa põhjaosas hilisematehilisema [[Ambla kirikukihelkond|Ambla]] ja [[Järva-Madise kirikukihelkond|Järva-Madise]] kirikukihelkondadekirikukihelkonna territooriumil.<ref name="BYGmm" /><ref name="Latti" />
 
Liivimaa Henriku kroonika kohaselt kutsuti üht Virumaaga külgnevat kihelkonda ''Loppegunde'' nimegaLoppegundeks.<ref name="aQ4as" /> [[Paul Johansen]]i arvates viitas see nimi Järvamaa idaosas (Järva-Jaani ja Koeru alal) olnud kihelkonnale, tõlgendadesta nimepakkus "Lõpekonnana"nimevariandiks Lõpekonna.<ref name="Tarvel1979" />
 
Alternatiivse kihelkondadeks jagunemise on esitanud Enn Tarvel. Lähtudes seisukohast, et kihelkonnad said tavaliselt nime mõne küla järgi, seostab ta ''Loppegunde'' muinaskihelkonnamuinaskihelkonda Amblas asunud Leppe külaga ''Leppes'' (tänapäeval [[Läpi]]) ja mõisaga ''Leppede'' mõisaga (hiljem [[Lehtse mõis|Lehtse]]). Tarvel arvab, et ''Loppegunde'' hõlmas Ambla ja Koeru kirikukihelkondadekirikukihelkonna territooriumi. Johanseni Lõpekonna-tõlgendust ''Loppegunde''="Lõpekonna" nimetab ta seejuures "kvaasietümoloogiliseks nimeseletuseks", millel teaduslikkusele pretendeerivates kirjutistes ei tohiks kohta olla. Ülejäänud kahe muinaskihelkonna tuumikala ühtis Tarveli hinnangul vastavalt hilisematehilisema Peetri ja Koeru kirikukihelkondadegakirikukihelkonnaga.<ref name="Tarvel1979" />
 
[[Kristjan Oad]] on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (''Loppegunde''). Seda seepärast, etsest pärastkui Karedal ristiusunõustuti vastuvõtmisegaristiusku nõustumistvastu võtma, ei sõlmitud ''Loppegunde''-sLoppegundes uut ristimseks mõeldud lepingutristimislepingut.
 
Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale [[Lohu Jaanilinn|Loone]] ülikute võimualasse. Järelduvalt sellest, etsest osa järvalasi käis [[Taani]] vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.<ref name="c2cYQ" />
 
[[File:Jäneda linnamägi Kalijärve poolt vaadatuna.jpg|thumb|[[Jäneda linnamägi]] – Järvamaa ainsa teadaoleva muinasaegse linnuse asupaik]]
Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe [[linnus]]eid. Ainus kindlamalt [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas [[Jäneda linnus|Jänedal]]. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid ei ole leitud märke linnuste olemasolust leitud ei ole. Samas on neid kaarheoloogiliselt vähe arheoloogiliselt uuritud.<ref name="Latti" /><ref name="5kZKk" />
 
=== Võõrvõim Järvamaal ===