Suur põgenemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eestist põgenes umbes 80 000 inimest<ref name="Kumer-Haukanõmm" /><ref name="märkus" />, kellest teel hukkus 6–9%.<ref name="Kumer-Haukanõmm" /> Põgenemise põhjus oli hirm, – [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooniaasta]] [[Punane terror|terror]] [[Inimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941|oli rahval veel värskelt meeles]]. Lahkuti omateada ajutiselt, mõneks kuuks või kõige enam aastaks. Kui aja möödudes sai selgeks, et tagasiteed enam ei ole, jäädi paikseks või asuti ümber uutele asukohamaadele üle maailma. Suuremad eestlaste kogukonnad kujunesid välja [[Rootsi]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, [[Suurbritannia]]s ja [[Austraalia]]s.

Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti [[19. september|19.–]]-[[23. september|23. septembril]], kuid [[Saaremaa]]lt lahkus laevu [[Saksamaa]]le ning paate ja vanu rannasõidupurjekaid Rootsi veel oktoobri alguses. Põgenikke ja taanduvaid sõdureid lahkus Eestist ka maitsi, aga neistki osa pandi hiljem laevadele [[Kuramaa]] sadamates.<ref name="Grabbi" />

Põgenemisteekond oli ohtlik, sest käis sõjategevus, ent Nõukogude terrori eest pääsemise nimel olid inimesed valmis enda ja oma perekonna elu kaalule panema. Enamik paate oli ohtlikult ülekoormatud. Sageli jäi merel mootor seisma ja torm võis paadi vastu kaljusid puruks peksta. Kui palju paate pärale ei jõudnud ja merel kadunuks jäi, on praegu võimatu öelda.<ref name="Grabbi" /> Põgenikke Saksamaale viinud laevadest hukkus kaks – [[21. september|21. septembril]] [[Tallinn]]ast lahkunud [[laatsaret]]laev "[[Moero]]" ja [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[Kuressaare]]st välja sõitnud mereväe õppelaev "[[Nordstern]]". Esimese uputas Nõukogude [[lennuk]]ilt heidetud, teise [[allveelaev]]alt lastud [[torpeedo]]. Hukkus palju inimesi.<ref name="Grabbi" />

Tekkinud ''[[interregnum]]it''<nowiki/>'it ära kasutades püüdsid rahvuslikult meelestatud iseseisvuslased taastada Eesti riiklikku iseseisvust. [[18. september|18. septembril]] 1944, kui [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooniväed]] olid Eestist lahkumas, nimetas [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] [[Jüri Uluots]] [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|kehtiva põhiseaduse]] alusel ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. Kuigi äsjaloodud valitsus deklareeris neutraalsust [[Teine maailmasõda|Teisesteises maailmasõjas]], sai [[Eesti lipp|sinimustvalge lipp]] [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornis lehvida vaid mõne päeva: [[22. september|22. septembril]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeerisid]] Eesti pealinna [[NSV Liit|Nõukogude Liidu]] väed. Vaid mõni tund enne seda, kui Punaarmee väeüksused Tallinna jõudsid, lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed.