Külvikord: erinevus redaktsioonide vahel

'''Külvikord''' on pikemaks ajaks ette planeeritud [[Põllukultuur|põllumajanduskultuuride]](ka must[[Kesa|kesa]]) paiknemise ja järgnevuse süsteem külvikorraväljadel. [[Põllukultuur|Kultuuride]] süsteemikindel paiknemine ruumiliselt ja järgnemine üksteisele ajaliselt kindlal [[Piirkond|maa-alal]] moodustabki külvikorra.<ref>{{Netiviide|autor=Karli Sepp|url=https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2016/10/KSM_kylvikord.pdf|pealkiri=Külvikord ja viljavaheldus sõltuvalt KSMnõuetest.

Põllukülvikorrad – peamiselt [[Teravili|teravilja]]kallakuga külvikorrad, kus kasvatatakse ka heintaimi, [[Raps|rapsi]] ja rühvelkultuure.

[[Rohumaa]] külvikorrad – nende ülesanne on toota peamiselt [[Loomad|loomadele]] [[Sööt|sööta]] (niidu- ja karjamaakülvikorrad[[Karjamaa|karjamaa]]külvikorrad).

Eriotstarbelised külvikorrad – tegeletakse kas seemnekasvatuse, köögiviljakasvatusega, [[Põllukultuur|kultuuridega]] mille kasvatamise [[tehnoloogia]] erineb oluliselt tavaliste põllukultuuride [[Agrotehnika|agrotehnikast]].

Hästi kavandatud külvikord muudab maa nii tootlikumaks kui ka keskkonnasäästlikumaks. See parandab põllumajandusettevõtte finantsilist elujõulisust, suurendades tootlikkust ja vähendades samal ajal [[Kemikaal|kemikaalide]] sisendkulusid. Külvikordade peamised eelised on:

* Parem [[Muld|mulla]] viljakus ja [[struktuur]]

* [[Haigus|Haiguste]] tõrje

* [[Pinnas|Pinnase]] [[Orgaaniline aine|orgaanilise aine]] suurenemine

* Parem [[bioloogiline mitmekesisus]]

* Suurenenud [[saagikus]]

Edukas külvikord eeldab teie [[Talu|talule]] sobivate [[Põllukultuur|põllukultuuride]] valimist. Erinevatel [[Põllukultuur|kultuuridel]] on erinevad [[Valgus|valguse]], [[Vesi|vee]], [[Toitained|toitainete]], [[Õhk|õhu]] ja [[Temperatuur|temperatuuri]] nõuded ning seetõttu peab külvikord tagama, et iga [[Põllukultuur|põllukultuuri]] puhul rahuldatakse kõik põhivajadused.

* Milliseid [[Põllukultuur|põllukultuure]] [[Talu|talus]] juba kasvatatakse ja müüakse.

* Vajalike vahendite olemasolu. Valige [[Põllukultuur|põllukultuurid]], mille külvi- ja koristusseadmeid on juba olemas.

* Arvestada tuleks [[Muld|mulla]] omaduste ja [[kliima]] tingimustega, nagu mulla füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused, mulla üldine viljakus, sademed, temperatuur ja kahjurite esinemine. Hea külvikord sobib maa looduslike tingimustega.

* [[Põllukultuur|Põllukultuuride]] tüübid. Külvikord peaks olema kujundatud üksteist täiendavate põllukultuuride tüüpidega. Näiteks [[Teravili|teravilja]] täiendavad [[kaunviljad]]. Külvikorra eelised ei ole nii tugevad, kui järjest kasvatatakse erinevaid sama tüüpi [[Põllukultuur|põllukultuure]] (näiteks kasvatatakse vaheldumisi kahte erinevat [[Teravili|teravilja]]).

* Saagi [[Juur|juurte]] tüüp. Mõnel põllukultuuril on tugevad juured, mis on võimelised tungima sügavale mulda. Neid kultuure on hea kasvatada tihendatud pinnasel, kuna nende juured parandavad mulla struktuure, poorsust ja muid füüsikalisi omadusi. Nad ammutavad toitaineid ka mullaprofiili sügavusest, tehes need kättesaadavaks järgnevatele madalate juurtega põllukultuuridele.