Zijautdin Abdurahmanov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Zijautdin Abdullajevitš Abdurahmanov''' ([[vene keel]]es Зияутдин Абдуллаевич Абдурахманов; [[20. jaanuar]] [[1945]] Djubek, [[Tabassaraani rajoon]], [[Dagestani ANSV]], [[Vene NFSV]]) on endine [[NõukogudeNSV Liidu õhuväed|NõukogudeNSV Liidu õhuvägede]] kindralmajor, [[NSV Liidu relvajõud Eestis|NSV Liidu relvajõudude]] [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis|Eestis paiknenud]] 6. üksiku punalipulise õhukaitsearmee 14. õhukaitsediviisi viimane komandör (1987–1994) ja [[Nõukogude Armee]]st valitud [[Eesti NSV XII Ülemnõukogu|Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik (1990–1992).
 
== Elulugu ==
11. rida:
1986. aastal määrati ta [[Dnepropetrovsk]]i lennukorpuse komandöri asetäitjaks [[Ukraina NSV]]-s, aasta hiljem 14. õhukaitsediviisi komandöriks [[Tallinn]]as [[Eesti NSV]]-s. Aastal 1988 sai temast [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee]] liige. [[Kindralmajor]]i auastmesse ülendati ta 1989. aastal.<ref name="Odno" />
 
Esimestel vabadel [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimistel 1990. aastal oli [[Nõukogude Armee]] esindajatele reserveeritud 4 saadikukohta (valimisringkonnad nr 45-48). Abdurahmanov osutus valituks 1. voorus 4897 häälega 45. valimisringkonnas.<ref name="AZpj6" /> Nagu kõik Nõukogude ohvitseridest saadikud oli Abdurahmanov riigikaitsekomisjoni ja venekeelsete saadikuterühma Võrdsete õiguste eest (hiljemalates 09.04.1990 Koostöö) liige<ref name="IDHsb" />
 
Abdurahmanovit mäletatakse Eestis sõbraliku ja oma ametikoha raamides eestlaste iseseisvumispüüdlust toetava hoiaku poolest. Kui impeeriumimeelsed venelased [[15. mai]]l [[1990]] [[Toompea]]d ründasid, õnnestus Abdurahmanovil ründajatele aru pähe panna, ta rahustas neid ja soovitas koju minna. [[Augustiputš]]i ajal saatis [[Edgar Savisaare valitsus|Eesti üleminekuvalitsus]] Abdurahmanovi vahendusel teateid [[Boriss Jeltsin|Jeltsinile]] Moskvasse.<ref name="9LjV6" /> Putši ajal otsustas Abdurahmanov koos Tallinna linna komandandi, [[admiral]] [[Juri Belov]]iga vägesid kasarmutest putšistide toetuseks mitte välja tuua.<ref name="9RWM2" /> [[Kuno Raude]] on meenutanud, et Abdurahmanov oli "arukas ja laia silmaringiga mees", aga ei uskunud 1991. aasta lõpul [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsioonivägede]] täielikku väljaviimisesse: "Eestist võidakse parimal juhul välja viia kõik siin paiknevad väeosad, kuid mitte iialgi õhukaitse väeosi, sest meie ülesandeks on [[Leningrad]]i, aga ka Moskva õhukaitse."<ref name="8wDcy" />
 
Abdurahmanov sai eestlastega hästi hakkama. Kui 9. novembril 1991 asutati [[Eesti Lennukompanii]], sai temast uue ettevõtte juhatuse esimees.<ref name="o1JP6" /> Abdurahmanovi ja teiste Nõukogude Armee esindajate saadikuvolitused lõpetati 11. märtsil 1992. Sama aasta alguses läksid Eestis paiknenud endised [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväeüksused [[Venemaa Föderatsioon]]i jurisdiktsiooni[[jurisdiktsioon]]i alla ja Abdurahmanovist sai õhutõrjediviisi[[õhutõrje]]diviisi ülem Moskva alluvuses.<ref name="Odno" />
 
1994. aastal nimetas Venemaa kaitseminister Abdurahmanovi [[Astrahan]]isse õhuväe lahingukoolituskeskuse juhatajaks. Alates 1998. aastast korraldas ta [[SRÜ]] riikide ühiseid õhutõrjeharjutusi.<ref name="Odno" /> 2018. aasta seisuga töötab ta [[Astrahani lennujaam]]a peadirektorina.<ref name="JsJFI" /><ref name="5UtS0" />