Terminoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
32. rida:
* "communication" vasteks saab olla päris mitu sõna, "side" ja "suhtlus" sealhulgas.
* terminile "side" vastav mõiste erineb oluliselt ingliskeelse mõiste "communication" tähendusväljast. See kitsendab eesti keele väljendusvahendeid ja sunnib terminit "side" kasutama inglise mõistele vastavalt, mille tagajärjel keel vaesestub ja selle semantika hakkab üha lähenema liiderkeele semantikale.
 
== Keelkondadevaheline [[semantika]] ==
Eestikeelsete terminitega on probleem selles, et [[eesti keel]] kuulub [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelkonda]]. [[:en:Languages_of_the_European_Union|EU kodanikest 97% emakeel]] on aga mõni [[Indoeuroopa keeled|indo-euroopa keel]]. Maailmakeelteks loetakse samuti mitut indo-euroopa keelt. Probleem seisneb asjaolus, et eesti ja inglise keelte semantilised [[ressursid]] on täiesti erinevad. See tähendab, et näiteks sõna "force" pole võimalik kogu aeg ühtmoodi tõlkida (mis aga terminite puhul on sageli eelduseks). Kord on vasteks "jõud", kord "sundus", kord "vägi". Ka vastupidi, tüve "[[vägi]]" tõlgitakse inglise keelde iga kord erinevalt - vägistama/ rape, vägi/army, vägijook/potion. Teisiti öeldes, eesti ja inglise semantiliste ressursside vahel puudub [[:en:Bijection|1:1]] suhe ning puudub isegi [[:en:One-to-many_(data_model)|1:M]] või M:1 suhe, põhiosas on tegemist laia silmaringi ja suurt kogemust nõudva [[:en:Many-to-many_(data_model)|M:M]] suhtega.
 
==Vaata ka==