Erinevus lehekülje "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" redaktsioonide vahel

P
P
== Ajalugu ==
 
Hümni viisi lõi [[1848]]. aastal [[Sakslased|saksa]] päritolu [[SoomeSoomlased|soome]] [[helilooja]] [[Friedrich Pacius]]. Ta viisistas sellega [[Johan Ludvig Runeberg]]i luuletuse "[[Vårt land]]" ('Meie maa'). Laul muutus Soomes [[rahvuslaul]]uks. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule [[1869]]. aasta alguses [[Johann Voldemar Jannsen]]. Temale tegid laulu tuntuks [[Helsingi Ülikool]]i teadlased [[Julius Krohn]] ja [[Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen]], kes külastasid [[Tartu]]t 1867. aastal. Siiski on võimalik, et ta tundis laulu juba varem alates 1849. aastast ilmunud saksakeelsete väljaannete ja noodikogude alusel.<ref>{{netiviide | URL = https://estofennia.eu/maamme-tie-tarttoon/ | Pealkiri = Entäpä jos Maamme-laulu saapuikin Viroon saksankielisenä? | Väljaanne = Estofennia | Autor = Pekka Linnainen | Aeg = 2.05.2021 | Kasutatud = 9.05.2021 | Keel = soome keeles }}</ref> Krohn õpetas laulu viisi ja värsked soomekeelsed sõnad [[Lydia Koidula]]le ning Yrjö-Koskinen saatis hiljem tema isale [[Isak Johan Inberg|I. J. Inbergi]] lauluvihiku "Moniäänisiä lauluja Nuorisolle", mis sisaldas laulust meeskoorile seatud neljahäälsed noodid.<ref>{{netiviide | URL = https://estofennia.eu/maamme-kadonnut-kertosae/ | Pealkiri = Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus | Väljaanne = Estofennia | Autor = Pekka Linnainen | Aeg = 4.10.2019 | Kasutatud = 6.10.2019 | Keel = soome keeles }}</ref><ref>{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/julius-krohn.html | Pealkiri = Julius Krohn | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 14.05.2018 | Keel = {{et}} }}</ref><ref>{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html | Pealkiri = Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 14.05.2018 | Keel = {{et}} }}</ref> Jannsenile oli ka eeskujuks [[Hiiumaa]] [[Reigi kogudus]]e õpetaja [[Gustav Felix Rinne]] [[1868]]. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul".<ref name="Riigikantselei 2018"/><ref>[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=329 Kirjandusarhiiv - Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika] Meie hümni algupära.</ref>
 
Jannseni sõnadega laulu lauldi [[I üldlaulupidu|esimesel üldlaulupeol]], mis toimus [[18. juuni|18]].–[[20. juuni]]l [[1869]]. aastal. Kui [[1884]]. aastal [[Otepää]]l [[Eesti lipp|Eesti rahvuslippu]] õnnistati, jäi ainsa isamaalise lauluna kõlama "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis sai [[19. sajand]]i lõpul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algselt üliõpilastele kirjutatud laul ka [[Soome]]s. Kui Eesti ja Soome end pärast [[Oktoobrirevolutsioon|bolševike riigipööret]] [[Venemaa Vabariik|Venemaal]] iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks, Soomes riigihümnina "[[Maamme]]"-laul. Tsaarivalitsus keelas laulu [[1913]]. aastal. [[1917]]. aastal poliitiliste sündmuste teravnedes kõlas "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" hümnina ja väljendas selgelt eesti rahva poliitilisi tundeid. Kui [[1918]]. aastal [[23. veebruar]]il kuulutati Pärnus [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult välja [[Eesti Vabariik]], järgnes sellele spontaanne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ühislaulmine.