Paldiski maantee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
74. rida:
[[File:TLA 149 5 1415 Folio 7 Stadt Weide. Höfchen Schwarzenbeck, Seewald, Lichtfabrik, Grabbysch Ziegelei 1880 1882 autor Friedrich Eurich.png|pisi|]]
20. sajandi algul oli praeguse [[Tallinna Hipodroom]]i kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1910/10/20/15.3 Baltiski maant nr. 45, telliskiviwabrik], Päewaleht, nr. 240, 20 oktoober 1910</ref>) tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, [[Peeter Suure merekindlus]]e ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] juurde suunduva [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee]] kõrval. [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]] ja [[Sõle tänav]]a vahel oli sellel raudteel ka vahejaam “Baltika”. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik Tondi kasarmud, punased kasarmud Kopli tee ääres jpm<ref>Robert Nerman, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50983284/baltika-tellistest-ehitatud-majad-on-tanaseni-hea-tervise-juures Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures], epl.delfi.ee, 06.05.2004</ref>.
 
Pärast teist maailmasõda tegutses Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt raudvoodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele<ref>[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/29640/lillekula-artellidest-sirgusid-hilisemad-linna-suurettevotted Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted], www.postimees.ee, 29. august 2008</ref>.
 
==Viited==