Mu isamaa, mu õnn ja rõõm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
28. rida:
== Ajalugu ==
Hümni viisi lõi [[1848]]. aastal [[Sakslased|saksa]] päritolu [[Soome]] [[helilooja]] [[Friedrich Pacius]]. Ta viisistas sellega [[Johan Ludvig Runeberg]]i luuletuse "[[Vårt land]]" ('Meie maa'). Laul muutus Soomes [[rahvuslaul]]uks. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule [[1869]]. aasta alguses [[Johann Voldemar Jannsen]]. Temale tegid laulu tuntuks [[Helsingi Ülikool]]i teadlased [[Julius Krohn]] ja [[Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen]], kes külastasid [[Tartu]]t 1867. aastal. Siiski on võimalik, et ta tundis laulu juba varem
Jannseni sõnadega laulu lauldi [[I üldlaulupidu|esimesel üldlaulupeol]], mis toimus [[18. juuni|18]].–[[20. juuni]]l [[1869]]. aastal. Kui [[1884]]. aastal [[Otepää]]l [[Eesti lipp|Eesti rahvuslippu]] õnnistati, jäi ainsa isamaalise lauluna kõlama "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis sai [[19. sajand]]i lõpul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algselt üliõpilastele kirjutatud laul ka [[Soome]]s. Kui Eesti ja Soome end pärast [[Oktoobrirevolutsioon|bolševike riigipööret]] [[Venemaa Vabariik|Venemaal]] iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks, Soomes riigihümnina "[[Maamme]]"-laul. Tsaarivalitsus keelas laulu [[1913]]. aastal. [[1917]]. aastal poliitiliste sündmuste teravnedes kõlas "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" hümnina ja väljendas selgelt eesti rahva poliitilisi tundeid. Kui [[1918]]. aastal [[23. veebruar]]il kuulutati Pärnus [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult välja [[Eesti Vabariik]], järgnes sellele spontaanne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ühislaulmine.
34. rida:
6. juunil 1935 kuulutas [[Peaministri asetäitja]] [[Kaarel Eenpalu]] välja võistluse uue riigihümni saamiseks, sõnade tähtajaga 1. septembril ja viisi tähtajaga 31. detsembril 1935. Sõnad pidid käsitama üldjoontes: rahva kangelasmeelt ja kangelaslikku võitlust ajaloo kestes; kindlat ja lootusrikast usku rahva tulevikku ja igavikku; armastust ja kiindumust kodumaa kauni looduse, eesti keele ja rahvuslikkude tõuvooruste vastu; eestluse üldaateid, mille kaudu kõvendatakse sidet ka väliseestlastega; hõimuaadet; rahva töö- ja kodukultust, rahva võimsat tungi vaimse eneseteostamise poole.<ref>Luuakse uus riigihümn. Esmaspäev nr 23, 10. juuni 1935, lk</ref>
Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" keelatud. Hümni avalikult laulmine tõi kaasa [[repressioon]]id, kuid laul ei ununenud. Igal õhtul
==Viited==
| |||