Eesti Vabariigi Eriteenistus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
31. rida:
26. märtsil 1992 moodustatud Eesti Vabariigi Eriteenistuse ülesandeks oli [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhataja|esimehe]], [[Eesti vabariigi valitsus|valitsuse]] [[Eesti peaministrite loend|esimehe]], nende ülesandel teiste ametiisikute ja Eesti Vabariigi ametlike külaliste kaitse, Ülemnõukogu, valitsuse ja nende allasutuste hoonete kaitse, välisriikide saatkondade ja suursaadikute elukohtade kaitse ning valitsuse poolt määratud teiste riiklikult tähtsate objektide kaitse<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13078073 Eesti Vabariigi Eriteenistuse moodustamise kohta], RT 1992, 13, 199</ref>. Eriteenistuse olemasolevatele funktsioonidele lisati [[Jälitustegevus|jälitus]]info kogumine ja analüüs, kriminaalasjade menetlusõigus<ref>Alar Ridamäe, [https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/117/2011_Ridam%C3%A4e%20.pdf?sequence=1&isAllowed=y ISIKUKAITSET TEOSTAVATE POLITSEIAMETNIKE PROFESSIONAALSUSE KASVU VÕIMALUSED], Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut, Tallinn 2011, lk 9</ref>.
== Politseiameti Julgestusteenistus ==
1993. aastal Eesti Vabariigi Eriteenistus reorganiseeriti Riigi Politseiameti [[Julgestusteenistus]]eks<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/29489 Politsei juhtimise ümberkorraldamine], RT I 1993, 30, 515</ref>,<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/32306 Eesti Vabariigi politseiseaduse muutmise ja täiendamise seadus. § 8. Politsei ülesehitus], RT I 1993, 20, 355</ref>. Julgestusteenistuse ülesandeks jäi [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]], [[Riigikogu]] [[Riigikogu esimees|esimehe]] ja [[Eesti peaministrite loend|peaministri]] ja riigi ametlike külaliste kaitse ning nende määratud
objektide režiimi tagamine.