Přemysliidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Fail:Přemyslovci erb.svg|pisi|Přemysliidide vapp]]
'''Přemysliidid''' ([[tšehhi keel]]es ''Přemyslovci'', [[saksa keel]]es Premysliden, [[poola keel]]es Przemyślidzi)) ehk '''Přemysliidide dünastia''' oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastast 800 kuni aastani 1306.<ref name="Britannica" />
 
Dünastia asutas legendi kohaselt [[Přemysl Künnimees|künnimees Přemysl]], kes abiellus printsess [[Libuše]]ga. Přemysliidide dünastia juhti nimetati tavaliselt vürstiks või hertsogiks (tšehhi keeles ''kniže'') kuni 1198. aastani, mil [[Přemysl Otakar I]] muutis [[Böömimaa]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] koosseisus olevaks päritavaks kuningriigiks.<ref name="Britannica" /> Böömimaa asukoht Saksa-Rooma keisririigi ning [[Poola kuningriik|Poola]] ja [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriikide]] vahel mõjutas Böömimaa käekäiku mitmete sajandite vältel. Lisaks pidid Böömi hertsogid hoidma [[Saksa keiser|Saksa-Rooma keisriga]] stabiilseid poliitilisi suhteid. Böömimaa valitsejad laienesid oma idanaabrite arvelt, kui need olid nõrgad, kuid kui Poola ja Ungari kuningriigid taas tugevnesid, löödi Böömimaa tagasi. Peamised sisepoliitilised küsimused keerlesid ümber [[Morava]] (Määrimaa) ja Böömimaa suhete ning pärimisõiguse. Hertsog [[Boleslav II]] surma järel puhkenud pärilustüli nõrgestas Böömimaad ajutiselt, kuid 11. sajandi esimesel poolel suutis riik uuesti stabiliseeruda.<ref name="d7l4n" />