Mitoos: erinevus redaktsioonide vahel

Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse '''tütarrakkudeks'''. [[Tüvirakud]] saavad jaguneda mitoosi abil järk-järgult kõikideks erinevateks organismi rakkudeks. Vastassuunalist protsessi - diferentseerunud raku tüvirakuks muutumist organismis ei toimu, kuigi seda saab kunstlikult esile kutsuda.

Noore inimese rakud saavad jaguneda ligikaudu 50 korda, 80-aastase vanainimese rakud aga ligikaudu 30 korda. [[DNA]] molekulid, mis iga jagunemise käigus identselt tütarrakkudese kopeeritakse, omavad molekuli otstes [[telomeer]]e. Tervete rakkude puhul on nii, et iga kord, kui rakk jaguneb, jääb DNA molekuli otsaosa lühemaks, kuni lõpuks rakk käivitab loomuliku surma raja [[apoptoos]]i. Vähirakkudes aga, kus on raku loomulik elutsükkel moondunud, on ka telomeeride kestmine tagatud vastavate valkude ebatavalise aktiviseerimisega ([[ensüüm]] telomeraas taastab lühenenud telomeerid). See ei lase DNA otsaosasid loomulikult kahaneda. Selline olukord on üks põhjustest, miks vähirakud saavad ebanormaalselt kaua elus püsida, mitoosi aina jätkates. Selline surematu vohamine [[vähkkasvaja]] näol toob aga ravi puudumise korral kaasa kogu [[organism]]i surma.

Enamik organismi rakkudest uueneb pidevalt mitoosi abil, kuid on ka n-ö asendamatuid rakke, mis moodustuvad vaid kord elus kogu organismi eluajaks ja mitoosi abil ei uuene. Samuti osadel rakkudel, nagu näiteks [[punased verelibled]], kaob raku tuum ja selline tuumata rakk muidugi kuidagi jaguneda ei saa.