Aatomorbitaal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Definitsiooni laiendamine
Teksti ümber tõstmine
1. rida:
[[Pilt:Electron orbitals.svg|pisi|450px|[[Elektron]]i aatom- ja [[molekulaarorbitaal]]id. Orbitaalide kaart ('''vasakul''') on reastatud energia suurenemise järgi (vaata [[Madelungi reegel]]). ''Märkus: Aatomorbitaalid on kolme [[muutuja]] [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioonid]] (kaks nurka ja kaugus [[aatomituum|tuumast]] (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'']]
'''Aatomorbitaal''' (ingl ''atomic orbital'') on ruumiosa, kus on suur tõenäosus [[Aatom|aatomi]] [[elektron]] leida.<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Atkins, Loretta Jones|pealkiri=Keemia alused. Teekond teadmiste juurde. Neljas väljaanne|aasta=2012|koht=Basingstoke, New York|kirjastus=W.H. FREEMAN & Co|lehekülg=949}}</ref> Alternatiivselt nimetatakse aatomorbitaaliks ühe elektroni [[lainefunktsioon|lainefunktsiooni]], mis kirjeldab selle elektroni asukohta aatomis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Atkins, Loretta Jones|pealkiri=Keemia alused. Teekond teadmiste juurde. Neljas väljaanne|aasta=2012|koht=New York|kirjastus=W.H. FREEMAN & Co|lehekülg=149, 155}}</ref> Elektroni lainefunktsioon on [[komplekssuurus]], mis vahetut tähendust reaalses elus ei oma, kuid selle [[Tõenäosustihedus|interpreteerimine]] võimaldab anda statistilise hinnangu elektroni paiknemisele tuuma ümber.
 
Erinevatel orbitaalidel on erinev astmeliselt muutuv [[energia]]. [[Aatomituum]]ale lähemal on orbitaali energia kõige madalam, eemaldudes tuumast energia suureneb kvantide võrra. Üks orbitaal mahutab [[Pauli keeluprintsiip|Pauli keeluprintsiibi]] tõttu kuni 2 elektroni. Kaks elektroni, mis asuvad samal orbitaalil, moodustavad elektronipaari. Elektronidel on lisaks negatiivsele laengule ka magnetilised omadused. Selleks, et elektronid saaksid moodustada elektronipaari, peavad nende magnetväljad olema vastassuunalised. Teisisõnu ühe paari moodustavad elektronid on erineva [[spinn]]iga. Vastassuunaline magnetväli vähendab elektronide omavahelist tõukumist ühesuguse (negatiivse) laengu tõttu.
 
== Ajalugu ==
39. rida ⟶ 37. rida:
sp2 hübridisatsioon (3 sp2-hübriidset orbitaali, mis on 120° nurga all ühel tasapinnal (tasapinnaline süsinik)ja 1 normaalne p-orbitaal)
sp hübridisatsioon (2 sp-hübriidset orbitaali, mis asetsevad ühel sirgel (lineaarne süsinik) ja 2 normaalset p-orbitaali)
 
== Energiatasemed ==
Erinevatel orbitaalidel on erinev astmeliselt muutuv [[energia]]. [[Aatomituum]]ale lähemal on orbitaali energia kõige madalam, eemaldudes tuumast energia suureneb kvantide võrra. Üks orbitaal mahutab [[Pauli keeluprintsiip|Pauli keeluprintsiibi]] tõttu kuni 2 elektroni. Kaks elektroni, mis asuvad samal orbitaalil, moodustavad elektronipaari. Elektronidel on lisaks negatiivsele laengule ka magnetilised omadused. Selleks, et elektronid saaksid moodustada elektronipaari, peavad nende magnetväljad olema vastassuunalised. Teisisõnu ühe paari moodustavad elektronid on erineva [[spinn]]iga. Vastassuunaline magnetväli vähendab elektronide omavahelist tõukumist ühesuguse (negatiivse) laengu tõttu.
 
==Vaata ka==