Võrguadapter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Network card.jpg|pisi|1990ndatest pärit võrgukaart, mis ühendus [[ISA siin|ISA]] siinile ning millel on võrku ühendamiseks nii [[BNC-pistikühendus|BNC]] kui tänapäeval levinum [[RJ-pistikühendus|RJ-45]] pesa.]]
'''Võrguadapter''' või '''võrgukaart''' ([[inglise keel|inglise k]] ''network interface controller'' (''NIC'') ehk '''võrguliidese kontroller''') on [[arvuti]] või mõne muu [[sidevõrguseadmed|seadme]] [[riistvara]] osa, mille kaudu ühendatakse seade [[arvutivõrk]]u, nt [[Internet]]ti või [[kohtvõrk]]u.<ref>{{cite web|url=http://www.wisegeek.com/what-is-a-network-interface-card.htm |title=What is a Network Interface Card}}</ref> Võrguadapteri ülesandeks on arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgu kaudu, andmete vastuvõtt võrgust ning andmevoogude juhtimine<ref>{{Netiviide|url=http://kollis.pri.ee/TK/AO_1_moodul_lisamaterjal.pdf|pealkiri=AO1_moodul_lisamaterjal|vaadatud=02.05.2021}}</ref>.
Enamikul uuematel arvutitel on [[emaplaat|emaplaadile]] sisseehitatud võrguadapter, mis pakub kas [[Ethernet]]i liidest või traadita [[Wi-Fi]]-ühendust. Võrguadapter võib olla ka arvuti [[laienduskaart]] ehk võrgukaart, mis sisestatakse emaplaadi pessa. Kui võrgukaart ei ole arvutisse sisse ehitatud ehk integreeritud siis tüüpiliselt kasutatakse arvutiga ühendamisel [[PCI Express|PCI-E]], [[Universaalne jadasiin|USB]] või [[Thunderbolt]], varem ka [[PCI-siin|PCI]], [[ISA siin|ISA]], [[FireWire]] või [[PC-kaart|PCMCIA]] ühendusi
Juhtmega võrgu puhul ühendatakse kahe seadme võrguliidesed [[võrgukaabel|võrgukaabli]]ga. Näiteks võib arvuti ja [[ruuter]]i omavahel ühendada Etherneti kaabliga. Võrguadapteril võib olla mitu võrguliidest. Kolme või enama seadme omavaheliseks andmevahetuseks on vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele seadmetele.
8. rida:
Võrgukaartide maksimaalsed kiirused võivad olla väga erinevad, ulatudes 10 Mbits/s kuni 160Gbit/s.
Suuremad võrgukaartide tootjad on [[Intel]], Realtek, [[Broadcom Limited|Broadcom]] ja Mellanox
== Ajalugu ==
[[Pilt:3Com-Etherlink-Network-Interface-Card-01.jpg|pisi| [[3Com]] Etherlink 10/100 [[PCI-siin|PCI]] pessa ühenduv võrgukaart ]]▼
Võrguadapterite ajalugu saab alguse Ethernet tüüpi võrkude loomisega - 1973. aastal leiutasid Robert Metcalf ja David Boggs Xeroxi Palo Alto uurimiskeskusest esimese Etherneti võrgu<ref>{{Netiviide|url=https://history.computer.org/pioneers/metcalfe.html|pealkiri=Robert M. Metcalfe|vaadatud=02.05.2021}}</ref>, mis 1990ndateks sai kõige levinuimaks kohtvõrgutehnoloogiaks. Arvutivõrkude areng ja levik tõi kaasa ka nõudluse võrguadapterite järgi.
22. rida ⟶ 23. rida:
Kuigi on olemas ka teisi võrgutehnoloogiaid (näiteks [[lubaringvõrk]]), on kaabliga võrkudes Ethernet levinuim. Traadita ühenduste puhul kasutatakse laialdaselt IEEE 802.11 standardile vastavaid juhtmevabu ühendusi.
Igal võrguliidesel on unikaalne 48-bitine seerianumber, mida nimetatakse [[MAC-aadress|MAC-aadressiks]]. Seda hoitakse kaardil paiknevas [[Püsimälu|püsimälus]] või seadme püsivaras. Üldiselt saab eeldada, et ei ole olemas kahte samasuguse MAC-aadressiga võrguseadet, kuna MAC-aadresside kasutust korraldab [[IEEE]] ning unikaalsed aadressid määratakse kaartidele nende tootmise ajal.
==Rakendamine==
[[Fail:Qle3442-cu 10gbe nic.jpg|pisi|Kahe SFP+ pordiga QLogic võrgukaart]]
▲[[Pilt:3Com-Etherlink-Network-Interface-Card-01.jpg|pisi| [[3Com]] Etherlink 10/100 [[PCI-siin|PCI]] ]]
Varasemalt on võrguadapterid kasutusel olnud vaid [[Laiendplaat|laienduskaart]]<nowiki/>ide kujul, mida arvutisse sobivale liidesesiinile ühendada sai. Tänapäeval on võrguadapterid tihti integreeritud juba arvuti emaplaadile, kas otse protsessori tugikiibistikku või kasutades eraldi kontrollerit. See järgib arvutustehnika üldist suunda, mille järgi suur hulk komponente ja funktsionaalsust paigutatakse samale kiibile. Eraldi võrgukaarti võib vaja minna, kui ühendatakse võrguliidese kaudu, mida emaplaat ei toeta, või kui on vaja luua otseühendusi rohkemate seadmetega.
Ethernet ühendust kasutaval võrgukaardil on võrgukaabli ühendamiseks 8P8C [[RJ-pistikühendus|RJ45]] pesa. Vanemad võrgukaardid on kasutanud ka teist tüüpi ühendusi (näiteks BNC või AUI).
Kaasaegsed Ethernet võrguadapterid kasutavad 10Mbit/s, 100Mbit/s ja 1000Mbit/s andmeedastuskiirusi. Selliseid kiirusi toetavad seadmed on tähistatud 10/100/1000 tähisega.
48. rida ⟶ 49. rida:
== Täiendav funtsionaalsus ==
[[Fail:Intel X540-T2.jpg|pisi|[[Intel|Inteli]] koondvõrguadapter]]
▲* TCP/IP kergendusmootorit (TCP offload engine (TOE)) kasutatakse suuremaid kiirusi toetavatel võrguadapteritel protsessori ressursi vabastamiseks.Selleks kasutatakse võrguliikluse töötlemiseks protsessori asemel võrguadapteri kergendusmootorit, vähendab keskprotsessori koormust ning suurendab süsteemi jõudlust.
▲* ''Multiqueue'' tähistab võrgukaardi puhul mitme saatmis- ja vastuvõtujärjekorraga seadet. Nii ei panda kõiki saabunud pakette ühte järjekorda, vaid hajutatakse erinevate vahel. Igal järelkord saadab välja ka eraldi katkestusesoovi, mida võib teenindada erinev protsessor või protsessori tuum. Nii saab võrguliiklust süsteemis hajutada misläbi kasvab jõudlus<ref>{{Netiviide|url=https://www.programmersought.com/article/189557626/|pealkiri=NIC multi-queue technology and RSS function introduction|vaadatud=06.05.2021}}</ref>.
Mõned võrgukaardid toetavad ka portide sektsioneerimist. Antud tehnoloogia võimaldab näiteks ühe 10Gbit/s kiirusega pordi jagada mitmeks virtuaalseks võrguadapteriks (näiteks kiirustega 1Gbit/s), mida saab kasutada kui eraldi sedameid. Selline funktsioon on kasulik näiteks serverites, kus kasutatakse virtualiseerimist, erinevad virtuaalsed võrguadapterid saab seljuhul määrata erinevatele virtuaalmasinatele.
▲* Võrgukaart võib sisaldada ka [[FPGA|programmeeritavaid ventiilmaatrikseid]], mis võimaldavad kasutajal kaardile programmeerida lisafunktsioone, mis võrgusignaale enne protsessorini jõuddmist täiendavalt töötlevad. Selliste ventiilmaatriksite kasutamisega vähendatakse latentsaegu aegkriitliste andmevahetusete puhul.
▲* Serverites on kasutusel ka koondvõrguadapterid (Converged Network Adapter) mis kombineerib hostsiiniadapteri ja võrguadapteri, võimaldades sama seadet kasutades ühenduda nii salvestivõrkude kui ka muude arvutivõrkudega<ref>{{Netiviide|url=https://searchstorage.techtarget.com/definition/converged-network-adapter-CNA|pealkiri=Converged network adapter (CNA)|vaadatud=06.05.2021}}</ref>.
==Vaata ka==
| |||