Keel ja Kirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

*Andrei Hvostov, „Armastades vabariiki, ja iseennast”

*David Ogren, „Finiitverbi mõju objekti käändele da-infinitiiviga objektikonstruktsioonis“

*Eneken Laanes, „Trauma keelde tõlgitud. Kultuurideülesed mäluvormid eesti laagri- ja küüditamismälestustes“

*Katre Kikas, „Rahvaluulekogumine epistolaarses kontekstis. Helene Maaseni kirjad Jakob Hurdale“

*Kristi Metste, „Selgituseks Betti Alveri viimasele sõnavõtule“ – kommentaar Betti Alveri märkmete juurde

*Taavi Pae, Kersti Lust, „Mulkide nimetuse saamisloost ehk kas mulgid on tõesti rumalad?“

*Lembit Vaba, „Rumalad mulgid ehk etümologiseerimise okkaline tee“

*Kersti Lust, Taavi Pae, Evar Saar, „Veel kord mulkide rumalusest“

*Taavi Pae, Madli-Johanna Maidla, Erki Tammiksaar, „Vallanimede küsimus 1930. aastate vallareformis“

*Janek Kraavi, „Transgressiivse kirjanduse poeetikast“

*Kairit Kaur, „Üks reis, kaks päevikut. Anna Sophie ja Gustav Adolf Stackelbergi Euroopa-reisist 1797–1799“

*Inna Jürjo, Lea Kõiv, Janet Laidla, Mati Laur, Anu Mänd, Aivar Põldvee, Anti Selart, „Helme langemine“

*Kristiina Ross, „Regivärsist kirikulauluni. Kuidas ja milleks kõrvutada vanu allkeeli“

*Arne Merilai, „Tammsaare aga-ometi“

*Merili Metsvahi, „Venna ja õe abielu tagajärjel tekkinud järve muistend. Perekonnaajaloolisi tõlgendusi“

*Jüri Viikberg, „Alamsaksa laensõnadest nende tulekuajas“

*Leo Luks, „Isamaavajadus 25 aastat hiljem“ ja „Eesti kirjanduse kadunud kodu“

*Andreas Kalkun, „Religioossed paastud ja pidustused seto kultuuri representatsioonides“

*Anni Jürine, Külli Habicht, „Kaassõnade tsükliline areng“

*Linda Kaljundi, „Väljatung kui väljakutse. Eesti viikingiromaanid ja mälupoliitika 1930. aastatel“

*Carolina Pihelgas, „„Kolm kõrd meieisa lugeda, siis…“ Meieisapalve kasutamine loitsuna eesti rahvausundis“

*Martin Ehala, „Kui vajalik on grammatika?“

*Eneken Laanes, „Vaba mees Bornhöhe „Tasujas“. Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned“

*Eda Kalmre, „Väikese rahva „suured lood“ – rahvajuttude kaudu konstrueeritud eneseesitlusest“

*Ljubov Kisseljova, „Tegelased ja nende prototüübid. Jaan Krossi novell „Kolmandad mäed“ ja näidendi „Doktor Karelli raske öö“ põhjal“

*Lembit Vaba, „Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku“

*Liina Lukas, „Eesti rahvaluule baltisaksa luule inspiratsiooniallikana“

*Mart Velsker, „Karlova kirjanduse põhijooned“

*Udo Uibo, „Etümoloogilisi märkmeid“

*Risto Järv, „Muinasjutt ja turismireis“

*Kristiina Ross, „Kirjaliku eesti lause poole. Tähelepanekuid paari käändelise verbivormi ja neid sisaldavate tarindite kirjakeelde

*Marju Lepajõe, „Reiner Brockmanni värsside vältimatusest“

*Piret Voolaid, „Narratiivsed piltmõistatused – mitme folkloorižanri piirinähtus“

*Ann Veismann, „Eesti kaassõnade tähenduste kirjeldamise probleemidest“

*Juhan Kreem, Liina Lukas, „„Romeo ja Julia“ Liivimaa moodi? Barbara von Tisenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid“

*Ene Kõresaar, „Nostalgia ja selle puudumine eestlaste mälukultuuris. Eluloouurija vaatepunkt“

*Udo Uibo, „Etümoloogilisi märkmeid“

*Märt Väljataga, „Impeerium, deemon ja poeetika. Kirjandusteooria kolmest mõistest“

*Eda Kalmre, „Võõraviha lõhenenud ühiskonna folklooris: kuulujutud kannibalismist sõjajärgses Eestis“

*Detlev Pleiss, Kristi Viiding, „J. S. Markardi senitundmatu eestikeelne luuletus aastast 1657“ – eriauhind avastuslikkuse eest

*Külli Prillop, „Optimaalsusteooria. Kuidas eesti klusiilid nõrgenesid ja kadusid“

*Daniele Monticelli, „Keeleuuendus ja tõlkimine Noor-Eesti kultuurilise utoopia raames. Villem Ridala tõlgitud „Süütu“ näitel“

*Ülo Valk, „Läbivalgustatud „Kalevipoeg“„(August Annist. F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg“) ja „Loomise lumm ja folkloorne fluidum“ (Hasso Krull.

*Tõnu Õnnepalu, „Minu esimene luuletaja“

*Tiit-Rein Viitso, „Eesti tegusõna tüpoloogiat“

*Kristi Viiding, „Õnnelik olgu su samm… Teelesaatmisluuletused XVII sajandi Eesti kirjanduselus“

*Risto Järv, „Sehvtjeviiten ja seitse tõdemust. Isikunimedest muinasjuttudes“

*Reet Neithal, „Reiner Brockmannist ja eesti (tõlke)luule vanusest“ ja „Hõimuvennalik pilk eesti kirjandusele“

*Vilja Oja, „Sõna põll taustast“

*Liina Lukas, „Kirjanduslikust ruumikujutusest Jaan Oksa ja Eduard von Keyserlingi näitel“

*Arvo Eek, Einar Meister, „Foneetilisi katseid ja arutlusi kvantiteedi alalt“

*Leenu Siimisker, „Veel kord Kreutzwaldi „Sõjast“ ja „Kalevipojast“ ning Faehlmanni vaidlusest parun Nolckeniga“

*Rein Undusk, „Tammsaare topoloogilised paroodiad: „Põrgupõhja uus Vanapagan“„

*Simas Karaliunas, „Aestii ja Eesti“

*Maie Kalda, „Smuuli mütoloogiast. Suur Hall“

*Ruth Mirov, „Üks haruldane regivärsiline ballad Lüganuselt“

*Lembit Vaba

*Arvi Tavast, „Eesti oskussõnastikud 1996–2000“

*Kadri Tüür, „Aiad ja jõed: linnaloodusest Tõnu Õnnepalu romaanides“

*Mare Kõiva, „Elektrooniliste publikatsioonide liikidest ja probleemidest“

*Kristiina Ross, „Esialgseid täiendusi Vana Testamendi tõlkeloole“

*Aare Pilv, „Autorikujundi poeetikast“

*Silvi Vare, „Üldkeele ja oskuskeele nihestunud suhe“

*Marek Tamm „Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest. Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum’is“

*Malle Salupere, „Jannseni tegevus ja tähendus tema ajas“

*Vello Paatsi, „Kas Jannsen oli ostetav?“

*Epp Annus, „Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika“

*Karl Pajusalu, „Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid“

*Kristiina Ross, „Tõlketehnilisi küsimusi eesti kirjakeele algusaegadest: teine käsk“

*Liivi Aarma, „Uusi andmeid Pühavaimu pastori Georg Mülleri varase elukäigu kohta“

*Rein Raud, „Vormi võimatus“

*Henn Saari, „Kirjakeelekorraldus keelte arengu üldseaduspärasuste valgusel, nagu ta paistab juba aastal 1979“; „Kolm refleksiooni Urmas Sutropile“; „Üks vormiõpetus (II). Taksonoomia“

*Rutt Hinrikus, „Reed Morni tee ja tõde“

*Henn Saari, „Üks vormiõpetus (I). Vaimumõõgad“

*Rein Undusk, „Visandusi vanast nimest. Topos“

*Paul Alvre, „Kas XVI sajandi eestikeelse kirja kirjutaja oli soomlane?“

*Tiiu Erelt, „Eesti oskussõnastikud 1991–1995“

*Jüri Kivimäe, „Eestikeelne kiri XVI sajandist“

*Arvo Krikmann, „Retoorilise, modaalse, loogilise ja süntaktilise plaani seostest eesti vanasõnades“

*Silvia Laul, „Lõunaeestlaste ja volga rahvaste ühiskultuurist“

*Jaak Rähesoo, „Ants Oras ja T. S. Eliot“

*Jaan Undusk, „Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel – Jakobson – Hurt“

*Jüri Allik, „Eesti keele emotsioone väljendava sõnavara tähendus“

*Tiit Hennoste, „Modernism ja meie: kolm pinget“

*Hasso Krull, „Ehin ja sürrealism“; „Kriitika ja eimiski“

*Malle Salupere, „Meie esimene matsileht, esimene kutseõppeasutus ning nende asutaja pastor J. Ph. Von Roth“

*Ülo Tedre, „Raamat kuradist“; „K. A. Hindrey kogutud teostest ja viimasest romaanist“; „Lõpp ligineb“; „Taas ühest toimetamata raamatust“; „Meie suurimad ohud“

*Haldur Õim, „Teoreetiline keeleteadus ja integreeritud keeleteooria“ ja „Sissejuhatavalt eesti keele akadeemilisest grammatikast“

*Martin Ehala, „Integreeritud keeleteooria võimalikkusest tänapäeva keeleteaduses“

*Luule Epner, „Meeled ja mõistus. Sissejuhatuseks Madis Kõivu dramaturgiasse“

*Marja Kallasmaa, „Mitmusevorme Saaremaa kohanimedes“ ja „Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas“

*Pärt Lias, „Uusrealismilt modernismile“

*Jaan Undusk, „Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip“ ja „Josef Nadler ja Gustav Suits. Eakaaslaste kohtumine“

*Sulev Vahtre, „Chilian Rauscherti elutee ja elutöö“

*Arvo Eek, Einar Meister, „Eesti vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis“

*Arvo Krikmann, „Suure Ahela Metafoor – võti või muukraud vanasõnade semantikasse“; „Vokaalide suhetest eesti alliteratsioonis“; „Ja raha ja raha ja raha“

*Peeter Künstler, „Intiimse ajaloo uued leheküljed“ ja „Mina-mind“

*Epp Lauk, „Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest 1893–1908“

*Helle Metslang, „Eesti ja soome – futuurumita keeled?“

*Mihhail Lotman, „Teksti taga: märkmeid Tartu semiootika filosoofilisest taustast“

*Peeter Torop, „Tartu koolkond kui koolkond“

*Ants Hein, „Jacob Stael von Holstein on eesti regilaulude varaseimad üleskirjutused 1660-ndate aastate algusest“

*Jüri Kivimäe, „Teated senitundmatu eestikeelse katekismuse kohta Liivi sõja ajast“

*Maire Liivamets, „Elu saladus Eesti Vabariigis aastal 1991“; „Tähendusest“; „Õigus eluks“

*Arne Merilai, „Antiluule antikliimaks“; „Ropp ja harras Ivar Grünthal“; „Kivikõueköha“

*Peeter Päll, „Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti“

*Silvi Vare, „Tuletusliitest uue nurga alt“

*Marja Kallasmaa, „Variatsioon ühe legendi teemal“

*Arvo Krikmann, „Fraseoloogilisi elemente Georg Mülleri jutlustes“

*Aivar Põldvee, „Vanim eestikeelne Tallinna-teemaline juhuluuletus“ ja „Märkusi L. Andreseni raamatu ja B. G. Forseliuse asjus“

*Henn Saari, „Andrus Saareste keeled“

*Jaan Undusk, „Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia“; „Baltisaksa kirjandus katuse alla“; „Täituv ja täitmata tühjus“

*Ilmar Vene, „Ajaloolisest belletristikast“; „Irooniast“; „Tuuletuba ilmarattal“

*Reet Kasik, „Derivatiivsetest laenudest“

*Ago Künnap, „Uurali keele valdajaskond Nõukogude Liidu poolt kontrollitaval territooriumil 1989“

*Juhan Peegel, „Riivamisi regivärsist“

*Hando Runnel, „Kuidas Poe’ Edgar Adamsoni Henriku vangi võttis“

*Ülo Tedre, „Monumentum küll, aga kas aere perennius?“ ja „Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti“

*Piret Viires, „Ääremärkusi eesti nooremale luulele“

*Ivar Grünthal, „Ene Mihkelsoni sisekõned“ ja „Eesti mehe häll on väike“

*Sergei Issakov, „Johannes Aavik Nežinis“

*Ruth Mirov, „„Kanteletari“ lüürika August Annisti tõlkes“ ja „Emotsionaalne kommentaar retsensiooni asemel“

*Harald Peep, „Lääs ja Ida Barbaruse poeetilises maailmapildis“

*Jaak Rähesoo, „Sisemine kriitika ja väline kriitika“

*Jaan Undusk, „Tsiteerimise kunstist“ ja „Kalevipoeg ja Prometheus“

*Mart Helme, „Variatsioonid Konfutsiuse teemadel“; „„Maailm on lootusi laokil…“„; „Valik valitud eurooplasi“

*Toomas Help, „GLOW ’88 Budapestis. Tänapäeva generatiivlingvistikast ühe ürituse taustal“

*Maie Kalda, „Kirjandus ja sotsiaal-poliitiline süsteem“

*Ruth Mirov, „Kandlekeeled: neli Jakob Hurda redigeeritud rahvalaulu“

*Lembit Vaba, „Balti laenud läänemeresoome maastikusõnavaras“

*Hasso Krull, „Hüpotees Indrek Hirve „Uneraevu“ juurde“; „Moodsad memuaarid“: sisu versus vorm“; „Tõnu Õnnepalu keeletu luule“

*Anne Lill, „Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel“

*Raimo Raag, „Nunn, prilla, koka ja teised. Eesti keele rootsi laensõnadest“

*Henn Saari, „Mida teha edasi?“

*Rein Veidemann, „Eesti kirjandusuurimise status praesens ja strateegia“ ja „Karje. Essee Paul-Eerik Rummo luulest“

*Aarne Vinkel, „Kirjanikutöö turbamullal“

*Andres Langemets, „Uudse kultuurikäsitluse võimalus“

*Mart Laar, „Jakob Hurda viimane eluaasta“ ja „Jakob Hurda katsest asutada ajaleht „Mesilane“ 1878. aastal“

*Uno Liivaku, „Trükisõna koht eesti rahvuskultuuris“

*Karl Pajusalu, „Nivelleeruv murre: Karksi verb“

*Kristiina Ross, „Ilmet ise“ ja „Mõned isiklikud impressioonid seoses Doris Kareva viimase koguga“

*Valmen Hallap, „Omastava käände, vaegkäändsõnade ja määrsõnade vahekorrast“ ja „Omadussõnaliited“

*Mall Jõgi, „„Kivid ja leib“. Plaanid ja teos“

*Rein Kruus, „Kus öeldi: „libude laulik“?“; „Autahvel ja telefoniraamat“; „Friedebert Tuglase Pariisi kirju aastaist 1912–1913“ (publikatsioon); „Marginaale Tuglast lugedes: „Loomistusk“„; „Lisandusi J. Linzbachi tundmaõppimiseks“

*Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, „Raamatunõudlus ja kirjanduskultuur“

*Jaan Undusk, „Tüpoloogia. Keel. Metastilistilised tüpoloogiad (II)“ ja „Sisu ja vormi dialektikat Friedebert Tuglase käsitluses“

*Haldur Õim, „Pragmaatika ja keelelise suhtlemise teooria“

*Paul Alvre, „Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (III)“

*Olev Jõgi, „Valgusvihk Hiiu rootslaste ajalukku. Herman Sergoga üle Näkimadalate“

*Arvo Krikmann, „Vanasõnaparoodiatest“

*Marika Mikli, „Vaatame, mida Unt seekord räägib“; „Jaan Tamme elu ja surm“; „Noore mehe tee“

*Rudolf Põldmäe, „Esimene eesti kirjandusloolane Dietrich Heinrich Jürgenson“

*Tiit-Rein Viitso, „Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned“

*Pärt Lias, „Kujunditüüp ja romaanitüpoloogia“

*Peeter Olesk, Publikatsioonide „August Jakobsoni kirju kolleegidele“ ja „Kaks kirja Nigol Andresenile“ kommentaarid

*Ralf Parve, „Heiastusi Heiti Talvikust“

*Paul-Eerik Rummo, „Doris Kareva „salateadvuse“ puhul“

*Jüri Viikberg, Lembit Vaba, „Siberi põhjaeestlasi kõnetamas“

*Ülle Viks, „Sõnavormide homonüümia eesti keeles“

*Huno Rätsep, „Eesti kirjakeele tüvevara päritolu“

*Endel Nirk, „Ühe ammu aegunud mõrvaloo järeljuurdluskatse“

*Jaan Kaplinski, „Interpretatsioone ja impressioone viimase veerandsajandi luuleilmast“

*Ants Viires, „Eestlaste värvimaailm“

*Maarja Jakoobi, „Lisandusi XVII sajandi eesti kirjavara ajaloole“

*Linnar Priimägi, „Puškin, magister vitae“