|
'''Kirjandusteooria''' on [[Kirjandusteadus|kirjandusteadusekirjandusteadus]]e üks põhiharudest, mis käsitleb [[Ilukirjandus|ilukirjanduseilukirjandus]]e eripära, vorme ja funktsioneerimist <ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Kirjandusteadus|pealkiri=Kirjandusteadus}}</ref> ning seoseid elu tegelikkusega<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Bernard Sööt|pealkiri=Kirjandusteooria lühikursus|aasta=1966|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=5}}</ref>. Täpsemalt uurib see kirjanduse põhialuseid, kategooriaid, kriteeriume<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=René Wellek, Austin Warren|pealkiri=Kirjandusteadus|aasta=2010|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=52|keel=Eesti|isbn=9789985878460}}</ref>. Kirjandusteoreetilised teadmised võimaldavad ilukirjanduse olemust ja arenemist sügavamalt mõista<ref name=":0" />.
Kirjandusteooria, [[kirjanduskriitika]] ning [[kirjanduslugu]] on omavahel tihedalt seotud kirjandusteaduse kolm põhiharu, mille lähtepunktiks on konkreetsete kirjandusteoste uurimine<ref name=":1" />.
Ingliskeelses kultuuriruumis kasutatakse tihti [[Termin|terminit]] ‘kirjanduskriitika’ (''[[:en:Literary_criticism|literary criticism]]'') kirjandusteaduse mõistes. Sellise kasutuse puhul oleks ‘kirjandusteooria’ (''[[:en:Literary_theory|literary theory]]'') justkui osa kirjanduskriitikast. [[:en:René_Wellek|Wellek]] rõhutab nende terminite eristamise tähtsust ning toob välja, millega täpsemalt need kirjandusteaduse harud tegelevad „''...on väga tähtis teha vahet kirjanduse teoorial, kriitikal ja ajalool. Kõigepealt tuleb kirjanduse simultaanse nähtusena eristada selle vaatlemist teoste kui ajalooprotsessi integriaalsete osiste kronoloogilise reana. Seejärel tuleb konkreetsete sõnakunstiteoste uurimist eristada kirjanduse põhialuste ja kriteeriumide uurimisest. Neile erisustele tähelepanu juhtimiseks tundub olevat õige nimetada kirjanduse põhialuste, kategooriate, kriteeriumide ja muu taolise uurimist ‘kirjandusteooriaks’, ning konkreetsete kunstiteoste vaatlemist kas ‘kirjanduskriitikaks’ (peamiselt staatilise lähenemisviisi korral) või ‘kirjanduslooks’.''<ref name=":1" />“ ▼
Eestikeelses kultuuriruumis lähtutakse kirjandusteaduse eelnimetatud kolmikjaotusest.
▲Ingliskeelses kultuuriruumis kasutatakse tihti [[Termin|terminit ]] ‘kirjanduskriitika’"kirjanduskriitika" ('' [[:en:Literary_criticism|literary criticism ]]'') kirjandusteaduse mõistes. Sellise kasutuse puhul oleks ‘kirjandusteooria’ (''[[:en:Literary_theory|literary theory]]'')kirjandusteooria justkui osa kirjanduskriitikast. [[ :en:René_Wellek |Wellek]] rõhutab nende terminite eristamise tähtsust ning toob välja, millega täpsemalt need kirjandusteaduse harud tegelevad „''– "...on väga tähtis teha vahet kirjanduse teoorial, kriitikal ja ajalool. Kõigepealt tuleb kirjanduse simultaanse nähtusena eristada selle vaatlemist teoste kui ajalooprotsessi integriaalsete osiste kronoloogilise reana. Seejärel tuleb konkreetsete sõnakunstiteoste uurimist eristada kirjanduse põhialuste ja kriteeriumide uurimisest. Neile erisustele tähelepanu juhtimiseks tundub olevat õige nimetada kirjanduse põhialuste, kategooriate, kriteeriumide ja muu taolise uurimist ‘kirjandusteooriaks’kirjandusteooriaks', ning konkreetsete kunstiteoste vaatlemist kas ‘kirjanduskriitikaks’'kirjanduskriitikaks' (peamiselt staatilise lähenemisviisi korral) või ‘kirjanduslooks’.' kirjanduslooks' ."<ref name=":1" />“
Eestis on kirjandusteooria kohta omakeelset Eesti autorite kirjandust ilmunud vähe. Viimane põhjalikum käsitlus on 1966. aastal välja antud „Kirjandusteooria lühikursus“, mille autor on Bernard Sööt.
Põhjaliku käsitluse kirjandusteooriast ja sellega seotust on andnud René Wellek ja [[ :en:Austin_Warren|Austin Warren]] oma teoses „Theory"Theory of Literature“Literature" (1968), mille andis 2010. aastal eesti keeles välja kirjastus [[Ilmamaa ]] pealkirjaga „Kirjandusteooria“"Kirjandusteooria“. Raamat kuulub [[Eesti Avatud FondiFond]]i toetusel ilmuvasse raamatusarja „Avatud"[[Avatud Eesti Raamat“Raamat]]". Eestis on kirjandusteooria kohta omakeelset Eesti autorite kirjandust ilmunud vähe. Viimane põhjalikum käsitlus on 1966. aastal välja antud "Kirjandusteooria lühikursus", mille autor on [[Bernard Sööt]]. ▼
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Kirjandusteooria]]
▲Põhjaliku käsitluse kirjandusteooriast ja sellega seotust on andnud René Wellek ja [[:en:Austin_Warren|Austin Warren]] oma teoses „Theory of Literature“ (1968), mille andis 2010. aastal eesti keeles välja kirjastus Ilmamaa pealkirjaga „Kirjandusteooria“. Raamat kuulub Eesti Avatud Fondi toetusel ilmuvasse raamatusarja „Avatud Eesti Raamat“.
[[Kategooria:Kirjandusteadus]]
<references />
| 