Võrguadapter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendav info ja parandatud tõlge. |
|||
28. rida:
| manuf4 = [[Broadcom]]
}}
'''Võrguadapter''' või '''võrgukaart''' ([[inglise keel|inglise k]] ''network interface controller'' (''NIC'') ehk '''võrguliidese kontroller''') on [[arvuti]] või mõne muu [[sidevõrguseadmed|seadme]] [[riistvara]] osa, mille kaudu ühendatakse seade [[arvutivõrk]]u, nt [[Internet]]ti või [[kohtvõrk]]u.<ref>{{cite web|url=http://www.wisegeek.com/what-is-a-network-interface-card.htm |title=What is a Network Interface Card}}</ref> Võrguadapteri ülesandeks on arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgu kaudu, andmete vastuvõtt võrgust ning andmevoogude juhtimine.
Enamikul uuematel arvutitel on [[emaplaat|emaplaadile]] sisseehitatud võrguadapter, mis pakub kas [[Ethernet]]i liidest või traadita [[Wi-Fi]]-ühendust. Võrguadapter võib olla ka arvuti [[laienduskaart]] ehk võrgukaart, mis sisestatakse emaplaadi pessa
Juhtmega võrgu puhul ühendatakse kahe seadme võrguliidesed [[võrgukaabel|võrgukaabli]]ga. Näiteks võib arvuti ja [[ruuter]]i omavahel ühendada Etherneti kaabliga. Võrguadapteril võib olla mitu võrguliidest. Kolme või enama seadme omavaheliseks andmevahetuseks on vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele seadmetele.
==Võrguadapteri eesmärk==
Võrguadapter on aluseks ülejäänud võrguprotokollistikule, mis võimaldab luua arvutite vahel võrguühendusi. Selleks rakendab võrguadapter [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur|OSI mudeli]] järgi [[Füüsiline kiht|füüsilise kihi]] ja [[Kanalikiht|kanalikihi]] funktsionaalsust.
Füüsilise kihi ülesandeks on elektrisignaalide edastamine kaabli kaudu või raadiolainete edastamine traadita ühenduse puhul. Kanalikiht ehk andmelülikiht vastutab andmete edastamisel esinenud vigade avastamise ja parandamise eest. Võrgukaart on nii füüsilise kihi kui ka kanalikihi seade.
Kuigi on olemas ka teisi võrgutehnoloogiaid (näiteks [[lubaringvõrk]]), on Ethernet levinud peaaegu kõikjal alates 1990-ndatest. Igal Etherneti võrguliidesel on unikaalne 48-bitine seerianumber, mida nimetatakse [[MAC-aadress]]iks. Seda hoitakse kaardil paiknevas [[püsimälu]]s. Üldiselt saab eeldada, et ei ole olemas kahte samasuguse MAC-aadressiga võrgukaarti, kuna müüjad ostavad aadresse [[IEEE]]-st. Unikaalsed aadressid määratakse kaartidele nende tootmise ajal.▼
Võrku ühendatud seadmed suhtlevad üksteisega kasutades [[Võrguprotokoll|võrguprotokolle]] ja saates üksteisele andmepakette.
Kuigi on olemas ka teisi võrgutehnoloogiaid (näiteks [[lubaringvõrk]]), on kaabliga võrkudes Ethernet levinuim. Traadita ühenduste puhul kasutatakse laialdaselt IEEE 802.11 standardile vastavaid juhtmevabu ühendusi.
▲
==Rakendamine==
[[Pilt:3Com-Etherlink-Network-Interface-Card-01.jpg|pisi| [[3Com]] Etherlink 10/100 [[PCI-siin|PCI]] ]]
Varasemalt on võrguadapterid kasutusel olnud vaid [[Laiendplaat|laienduskaart]]<nowiki/>ide kujul, mida arvutisse sobivale liidesesiinile ühendada sai. Tänapäeval on võrguadapterid tihti integreeritud juba arvuti emaplaadile, kas otse protsessori tugikiibistikku või kasutades eraldi kontrollerit. See järgib arvutustehnika üldist suunda, mille järgi suur hulk komponente ja funktsionaalsust paigutatakse samale kiibile. Eraldi võrgukaarti võib vaja minna, kui ühendatakse võrguliidese kaudu, mida emaplaat ei toeta, või kui on vaja luua otseühendusi rohkemate seadmetega.
Ethernet ühendust kasutaval võrgukaardil on võrgukaabli ühendamiseks 8P8C pesa. Vanemad võrgukaardid on kasutanud ka teist tüüpi ühendusi (näiteks BNC või AUI).
Kaasaegsed Ethernet võrguadapterid kasutavad 10Mbit/s, 100Mbit/s ja 1000Mbit/s andmeedastuskiirusi. Selliseid kiirusi toetavad seadmed on tähistatud 10/100/1000 tähisega.
Suuremat kiirust vajavate ühenduste puhul kasutatakse [[10-gigabitine Ethernet|10-gigabitist Ethernet]]<nowiki/>i, SFP+ Direct Attach või kiudoptilisi ühendusi.
10Gbit/s andmeedastuskiirust üle keerdpaarkaabli pakub võrgutehnoloogia 10GBASE-T, selle täiendus IEEE 802.3bz lisab veel 2,5Gbit/s ja 5Gbit/s kiirused. NBASE-T tähistusega seadmed suudavad automaatselt valida kiiruste 100 Mbit/s, 1, 2.5, 5, või 10 Gbit/s vahel vastavalt seadmete ja võrgu võimekusele. Uutelt emaplaatidelt võib aga tihti leida 2,5Gbit/s maksimaalse ühenduskiirusega võrguadapteri, mis on kiirem kui 10/100/1000 aga odavam kui 10Gbit/s võrk.
Võrguadapter võib protsessoriga suhelda mitmel viisil:
* ''Pollimise'' korral küsib protsessor teatud intervalliga, kas võrguadapter soovib andmeid vahetada.
* [[Katkestus]]<nowiki/>te kasutamisel saadab võrguadapter ise protsessorile spetsiaalse signaali, et ta on valmis andmevahetuseks
* [[DMA]] ehk (''otsene mälu juurdepääs'') inglise keeles (''direct memory access'')
▲*[[DMA]] ehk (''otsene mälu juurdepääs'') inglise keeles (''direct memory access'') on see, kus intelligentne seade eeldab süsteemi transformaatori kontrolli, et saada mälule otsest juurdepääsu. See eemaldab [[protsessor]]ilt koormuse, kuid nõuab, et seadmel oleks endal eraldi protsessor.
Tavaliselt on võrgukaardil [[RJ|RJ45]], [[BNC-konnektor|BNC]] või [[AUI]] pesa, kuhu
Mõnikord kasutatakse sõnu "võrgukaart" ja "kontroller" vaheldumisi, kui räägitakse võrgustikust, sest kõige tavalisem võrguseade on võrgukaart. Olgugi et kaart on enamkasutatav sõna, ei ole see kõikehõlmav. Kontroller võib tähendada kaarti, mis installitakse arvutisse või varjatud seadet, mis on juba emaplaadile sisse ehitatud
▲Mõnikord kasutatakse sõnu "võrgukaart" ja "kontroller" vaheldumisi, kui räägitakse võrgustikust, sest kõige tavalisem võrguseade on võrgukaart. Olgugi et kaart on enamkasutatav sõna, ei ole see kõikehõlmav. Kontroller võib tähendada kaarti, mis installitakse arvutisse või varjatud seadet, mis on juba emaplaadile sisse ehitatud: [[ruuter]], lisakaart, [[printer]]iliides või [[USB]]-seade.
==Vaata ka==
|