'''Modernsus''' (inglise keeles ''modernity, modern times''; ee "[[uudsus]]") ontähistab uudsete[[valgustusfilosoofia]], lahenduste[[Tööstuslik pööre|tööstuspöörde]] ja kaasaja[[Ilmalikustumine|ilmalikustumise]] põhjustanud ajaloolisi muutusi paljudes eluvaldkondades, mis algasid [[Valgustusajastu|valgustusajastul]] ja jätkuvad väärtustaminetänapäevani. Modernsus on muutuva tähendusega [[üldmõiste]], mis on eri ajastutel väljendanud vastandumist [[traditsioon]]ile. Eestikeelseks vasteks on pakutud "[[uudsus]]".
Tänapäeval mõistetakse modernsete ajastute all mõtteloos valgustusaega, mis algas 17. sajandil, majanduses industrialiseerimisaegatööstuspöördega alates 18. sajandi keskel (vt [[moderniseerimine]]), poliitikas [[Prantsuse revolutsioon]]i aega 18. sajandi lõpus ning rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi alguses. Kunstiajaloos räägitakse modernsuse[[modernism]]ist ilmingunaja 19.modernismi sajandipiiride lõpus – 20. sajandi alguses tekkinudpidevat ("[[modernismPostmodernism|postmodernset]]ist") ületamist. Modernsust seostatakse ka moodsa ühiskonna tekkimisega 19. sajandi teisel poolel. Modernismi piiride pidevat ületamist nimetatakse [[Postmodernism|postmodernismiks]].
Sõna "modernsus" kasutatakse ka [[Uusaeg|uusaja]] sünonüümina. Modernsus lähtub eneseteadlikest, mõistlikest ja tulemusele orienteeritud inimestest. Modernsuse kandjad hülgasid religioosse maailmanägemuse, iidse tavakultuuri ja rituaalse elukorralduse ning hakkasid uurima probleeme, et leida neile mõistuspärane lahendus. Nad panid aluse nii valgustusliikumisele kui ka tööstus pöördele. Selles uues keskkonnas leidis loovus oma väljundi igas eluvaldkonnas, kunstist tööstusliku tootmiseni, inimlikust olemisest ühiskonna korralduseni.
