Redaktsioon: 2. mai 2021, kell 15:40 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust Alguses kordused kustutatud Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2021, kell 18:30 redigeeri eemalda Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust terviku kohendus Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: Tänapäeval mõistetakse modernsete ajastute all mõtteloos valgustusaega, mis algas 17. sajandil, majanduses industrialiseerimisaega alates 18. sajandi keskel (vt [[moderniseerimine]]), poliitikas [[Prantsuse revolutsioon]]i aega 18. sajandi lõpus ning rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi alguses. Kunstiajaloos räägitakse modernsuse ilminguna 19. sajandi lõpus – 20. sajandi alguses tekkinud [[modernism]]ist. Modernsust seostatakse ka moodsa ühiskonna tekkimisega 19. sajandi teisel poolel. Modernismi piiride pidevat ületamist nimetatakse [[Postmodernism\|postmodernismiks]]. Sõna "~~modernism~~modernsus" kasutatakse ka [[Uusaeg\|uusaja]] sünonüümina. ~~Modernism~~Modernsus lähtub eneseteadlikest, mõistlikest ja tulemusele orienteeritud inimestest. ~~Modernismi~~Modernsuse kandjad hülgasid religioosse maailmanägemuse, iidse tavakultuuri ja rituaalse elukorralduse ning hakkasid uurima probleeme, et leida neile mõistuspärane lahendus. Nad panid aluse nii valgustusliikumisele kui ka tööstus pöördele. Selles uues keskkonnas leidis loovus oma väljundi igas eluvaldkonnas, kunstist tööstusliku tootmiseni, inimlikust olemisest ühiskonna korralduseni. ~~Modernismi nähtusteks ajaloos nimetati ekspressionismi, futurismi, vitalismi, teosoofiat ja antroposoofiat, psühhoanalüüsi, nudismi, eugeenikat, linnade planeerimist, kommunismi ja rahvuslust.~~ == Mõiste päritolu ja tähendus == 15. rida: == Progress ja uue otsingud == Ühelt poolt on modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehnika areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Näiteks filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda piiride pideva ületamise püüet. == Ühiskond == Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitarismi abil: fašism, natsism, kommunism, sotsialistlik riik. Modernsuse nähtusteks ajaloos nimetati ekspressionismi, futurismi, vitalismi, teosoofiat ja antroposoofiat, nudismi, eugeenikat, linnade planeerimist ja rahvuslust. == Vaata ka ==

Modernsus: erinevus redaktsioonide vahel