Moldova vürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Ștefan cel Mare]] valitsemise ajal kandsid kõik põllumehed ja külaelanikud relvi. Ștefan põhjendas seda, öeldes, et "iga mees on kohustatud kaitsma oma isamaad"; Poola krooniku [[Jan Długosz]]i järgi, kui keegi leiti ilma relvata, mõisteti ta [[Surmanuhtlus|surma]]. Ștefan reformis armeed, arendades mehi maaga vabast talurahvast ''răzeşi'' (s.o. mingi [[vabatalu]] [[väikemaaomanik]]u sugulane) jalaväeks (''voinici'') ja kergeratsaväeks (''hânsari'') – tehes end vähem sõltuvaks [[bojaarid]]est – ja tutvustas oma armeele kahureid. Kriiside ajal oli Väike armee (''Oastea Mică'') – mis koosnes umbes 10 000 –12 000 mehest – valmis vaenlasega tegelema, samas Suurde armeesse (''Oastea Mare'') – mis võis ulatuda 40 000 meheni – värvati kõik vabad talupojad, vanemad kui 14 aastat ja küllalt tugevad kandma [[mõõk]]a või kasutama [[vibu]]. Seda juhtus harva, kuna selline ''[[levée en masse]]'' oli laastav nii majandusele kui ka rahvastiku kasvule. [[Vaslui lahing]]usse pidi Ștefan kutsuma Suure armee ja värbama ka [[palgasõdur]]eid.

 

 

[[Keskaeg|Keskajal]] ja vara[[renessanss|renessans]]is tuginesid moldovlased kerge[[ratsavägi|ratsaväele]] (''[[călărași]]''), mis kasutas [[Tatarlased|tatarlaste]] omaga sarnast [[löö-ja-jookse taktika]]t; see andis neile suure mobiilsuse ja ka paindlikkuse, juhul, kui nad leidsid, et kasulikum on jalastuda ja võidelda jalameestena, nagu see juhtus aastal 1422, kui 400 ratsavibumeest olid saadetud Moldova isandale, [[Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal|Jagelloonide Poolale]] [[Saksa ordu|Teutooni rüütlite]] vastu appi. Nähes vaenlast, taandusid ratsavibumehed lähedalasuvasse metsa ja maskeerisid end lehtede ja okstega; Jan Długoszi järgi, kui vaenlane sisenes metsa, said nad kaela "noolerahe" ja said lüüa. Raskeratsavägi koosnes aadlist, nimelt bojaarid ja nende ihukaitse, ''viteji'' ("vaprad", väikeaadel) ja ''curteni'' – õukonna ratsavägi (kõik nimeliselt ''Väikese armee'' osad). Sõja ajal olid bojaarid kohustatud [[Feodalism|ustavussuhte feodaalsüsteemi]] kohaselt varustama vürsti vägedega vastavalt oma [[Mõisamajandus|mõisavalduse]] suurusele.