Rasmus Puur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Rasmus Puur''' (õieti '''Mart-Rasmus Puur'''; sündinud [[23. märts]]il [[1991]]) on eesti [[helilooja]] ja [[dirigent]]<ref>[http://www.helilooja.ee/liikmed/rasmus-puur Rasmus Puur Eesti Heliloojate Liidu veebilehel] Vaadatud 02.05.2021.</ref>. Ta on noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri repertuaari.<ref>Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79548248/rasmus-puur-eesti-noorim-ooperihelilooja Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja] Eesti Ekspress, 20.09.2017.</ref>
 
==Haridus==
11. rida:
Kuuenda klassi poisina läks Rasmus Puur vanemate teadmata muusikali „Oliver!“ (2003, lavastaja [[Georg Malvius]]<ref>[http://www.lavakas.ee/vana.php?valik=lavabaas&id=1865&page=1&s_nimi=2003 Muusikali "Oliver!" osatäitjad] Lavastuste andmebaas. Vaadatud 19.04.2021.</ref>) osatäitjate konkursile ja osutus valituks. Sestpeale hakkas ta osalema peaaegu kõikides muusikalides, mis toona Eestis etendusid.<ref>Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79548248/rasmus-puur-eesti-noorim-ooperihelilooja Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja] Eesti Ekspress, 20.09.2017.</ref>
 
Reaalkooli üheksanda klassi õpilasena asutas ta koos sõber Edmar Tuulega [[2007]]. aastal noorteorkestri [[Reaalmažoor]] (eesmärgiga rikastada eesti kultuuri- ja muusikamaastikku, esitades enamjaolt mitteakadeemilist muusikat), ja hakkas selle dirigendiks. Teisisõnu: Puur, kes polnud päevagi muusikakoolis õppinud, hakkas dirigeerima noori orkestrante, kes olid juba aastaid muusikaharidust saanud.<ref>[https://noortekonverents.ee/opetajate-leht-noortekonverents-lahe-koolipaev-2017-imesid-ei-ole-olemas-on-ainult-too/ Õpetajate Lehe 2017. aasta 5. detsembri artikkel "Noortekonverents „Lahe koolipäev 2017”: Imesid ei ole olemas, on ainult töö"] Noortekonverentsi veebilehel. Vaadatud 19.04.2021.</ref>
 
Puuri ja Tuule juhatusel tegutses noorteorkester Reaalmažoor kuni 2017. aastani, anti üle 80 kontserdi ja salvestati 6 heliplaati.
 
==Töökäik==
2015. aastast töötab ta [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i Muusikakooli keelpilliorkestri dirigendina.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608125560/tonu-kaljuste-nimelise-stipendiumi-palvib-sel-aastal-rasmus-puur Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib sel aastal Rasmus Puur]. ERR Kultuur, 28.02.2021.</ref> Tema juhatusel on see orkester pälvinud Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia aktiivse ja mahuka kontserditegevuse eest 2018. aastal.<ref>[http://www.vhk.ee/muusikakool/palju-onne-eesti-sumfooniaorkestrite-liidu-aastapreemia-paelvis-vhk-keelpilliorkester-dirigent-rasmus-puur/image/image_view_fullscreen Aastapreemia tunnistus] Vanalinna Hariduskolleegiumi veebileht. Vaadatud 19.04.2021.</ref>
 
Rasmus Puur olnud mitme muusikalavastuse muusikaline juht ja dirigent (nt Jarek Kasari ooper "Katuselt" (NO99 Põhuteater) ja muusikal "Shrek" (NUKU)).
Ta on loonud teatrimuusikat Tallinna Linnateatris, Eesti Draamateatris, Rakvere teatris ja Kinoteatris / Nargen Operas.<ref>[https://www.helilooja.ee/liikmed/rasmus-puur/ Rasmus Puur Heliloojate Liidu veebilehel] Vaadatud 02.05.2021.</ref>
 
2019. aastal oli ta Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontsertaktuse muusikaline juht.<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=230&lang=est&action=view&method=biograafia Rasmus Puur Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel]. Vaadatud 02.05.2021.</ref>
 
Puur on ka hinnatud [[arranžeerija]] ja [[orkestreerija]] (nt [[Jarek Kasar]] / [[Uku Uusberg]] „Katuselt“, [[Priit Pajusaar]] „Prints ja kerjus“, „Lotte unenäomaailmas“).<ref>[https://www.helilooja.ee/liikmed/rasmus-puur/ Rasmus Puur Heliloojate Liidu veebilehel] Vaadatud 02.05.2021.</ref>
 
==Laulupeod==
Rasmus Puur oli 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo "Mina jään" teema ideekavandi autor (koos Veiko Tubinaga) ja peadirigendi assistent, 2019. aastal XXVII laulupeo "Minu arm" segakooride liigidirigent. Mõlemal laulupeol ta dirigeeris ja mõlemal esitati ka tema heliloomingut.
Puur on olnud dirigent kahel laulupeol: 2017. aasta [[Noorte laulu- ja tantsupidu|noorte laulupeol]] ja 2019. aasta [[Üldlaulupidu|üldlaulupeol]]. Samuti esitati neil laulupidudel tema heliloomingut.
 
* 2017. aasta noorte laulupeol esitasid ühendkoorid esmaettekandes Rasmus Puuri laulu "Meie" ([[Anna Haava]] tekst).<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=ueTxlKshP3c Rasmus Puuri laul "Meie" 2017. aasta noorte laulupeol]. Video YouTube'is. Vaadatud 19.04.2021.</ref>
* 2019. aasta üldlaulupeol oli kavas Rasmus Puuri loodud lastekoorilaul „Maa, mida armastan" ([[Hando Runnel]]i tekst), mis osutus nii populaarseks, et läks kordamisele.<ref>[https://kultuur.err.ee/959356/maa-mida-armastan-lauldi-kaks-korda "Maa, mida armastan" lauldi kaks korda]. ERR Kultuur, 07.07.2019.</ref>
 
2.-4–4. juulil 2021 peaks Viljandis toimuma EELK vaimulik laulupidu "Rõõm üle maa" (mida on koroona tõttu juba mitu korda edasi lükatud). Selleks laulupeoks on Rasmus Puurilt tellitud lastekoorilaul "Südamele lähem" ([[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] tekstile).<ref>Tiiu Pikkur. [http://www.eestikirik.ee/tulemas-on-kirikupaev-ja-vaimulik-laulupidu/ Tulemas on kirikupäev ja vaimulik laulupidu] Eesti Kirik, 14.12.2018.</ref><ref>[https://kirikupaev2020.eelk.ee/kava/ Kirikulaulupeo 2020 “Rõõm üle maa” repertuaar] EELK veebiportaal, vaadatud 19.04.2021.</ref><ref>[https://eelk.ee/et/uudised/eelk-kirikupaev-ja-vaimulik-laulupidu-room-ule-maa-otsustati-edasi-lukata-ja-pidada-tuleva-aasta-suvel/https://eelk.ee/et/uudised/eelk-kirikupaev-ja-vaimulik-laulupidu-room-ule-maa-otsustati-edasi-lukata-ja-pidada-tuleva-aasta-suvel/ EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu “Rõõm üle maa” peetakse tuleva aasta suvel] EELK veebiportaal, 28.03.2020.</ref>
Ta oli 2017. aastal toimunud noorte laulupeo "Noored juured" teema idee kaasautor (koos [[Veiko Tubin]]aga) ning samal aastal toimunud noorte tantsupeo teema võiduidee "Koit ja Hämarik" üks osalisi.
 
2.-4. juulil 2021 peaks Viljandis toimuma EELK vaimulik laulupidu "Rõõm üle maa" (mida on koroona tõttu juba mitu korda edasi lükatud). Selleks laulupeoks on Rasmus Puurilt tellitud lastekoorilaul "Südamele lähem" ([[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] tekstile).<ref>Tiiu Pikkur. [http://www.eestikirik.ee/tulemas-on-kirikupaev-ja-vaimulik-laulupidu/ Tulemas on kirikupäev ja vaimulik laulupidu] Eesti Kirik, 14.12.2018.</ref><ref>[https://kirikupaev2020.eelk.ee/kava/ Kirikulaulupeo 2020 “Rõõm üle maa” repertuaar] EELK veebiportaal, vaadatud 19.04.2021.</ref><ref>[https://eelk.ee/et/uudised/eelk-kirikupaev-ja-vaimulik-laulupidu-room-ule-maa-otsustati-edasi-lukata-ja-pidada-tuleva-aasta-suvel/https://eelk.ee/et/uudised/eelk-kirikupaev-ja-vaimulik-laulupidu-room-ule-maa-otsustati-edasi-lukata-ja-pidada-tuleva-aasta-suvel/ EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu “Rõõm üle maa” peetakse tuleva aasta suvel] EELK veebiportaal, 28.03.2020.</ref>
 
==Heliteosed ja tähtsamad ettekanded==
39. rida ⟶ 47. rida:
* Avalik pihtimus „Jää“ metsosopranile ja keelpilliorkestrile, libreto [[Laur Lomper]] (esiettekanne), solist [[Juuli Lill]] <ref>[https://lauluvaljak.ee/et/sundmused/rasmus-puur-hetked Rasmus Puur: Hetked]. Tallinna Lauluväljaku veebileht. Vaadatud 19.04.2021.</ref>
 
===Ooper "Pilvede värvid"===
[[2017]]. aastal jõudis rahvusooperis Estonia lavale tema debüütooper "[[Pilvede värvid]]" (Jaan Kruusvalli näidendi põhjal, lavastaja [[Roman Baskin]]).
[[2017]]. aastal jõudis rahvusooperis Estonia lavale tema debüütooper "[[Pilvede värvid]]" (Jaan Kruusvalli näidendi põhjal, lavastaja [[Roman Baskin]]). Teos oli valminud Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks ning selle maailmaesietendus toimus 22. septembril 2017 rahvusooperi Estonia teatrisaalis.<ref>[https://teater.ee/teater_eestis/lavastused/Pilvede_v%C3%A4rvid.play_id-6103 Ooperi "Pilvede värvid" andmed Eesti Teatri Agentuuri veebilehel] Vaadatud 02.05.2021.</ref> Rasmus Puurist sai sellega noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri lavale.<ref>Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79548248/rasmus-puur-eesti-noorim-ooperihelilooja Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja] Eesti Ekspress, 20.09.2017.</ref> Teos oli Estonia repertuaaris kuni veebruarini 2020.
Kevadel 2017 esietendus [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] tänapäeva noorte tunnete ja mõtete üle arutlev kooriteos „Kord annan end päriselt ära“ (lavastaja [[Priit Võigemast]]). Teos oli Estonia repertuaaris kuni veebruarini 2020.
 
Ooperi idee põhineb Jaan Kruusvalli näidendil "Pilvede värvid" (1983), mis käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude okupatsiooni eest ning välismaale minnakse õppima või tööle ka nüüd, vabaduse päevil.<ref>[https://teater.ee/teater_eestis/lavastused/Pilvede_v%C3%A4rvid.play_id-6103 Ooperi "Pilvede värvid" andmed Eesti Teatri Agentuuri veebilehel] Vaadatud 02.05.2021.</ref>
 
Rasmus Puur on ooperis huvitavalt kokku põiminud mineviku ja tänapäeva: "Puuri meloodiline muusika poeb hinge ning annab sealjuures hästi edasi sündmustiku meeleolu ja tegelaste siseelu. Muusikale lisavad ikka ja jälle värvi tuntud ja vähem tuntud muusikalised tsitaadid: näiteks punkaritega noorte­rahutuste stseenis oli kuulda J.M.K.E. „Tere, perestroika!“, ülem­nõukogu otsus Eesti taas iseseisvaks kuulutada kutsus aga esile pühadushetke, millele aitas kaasa Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ meloodia algus. Tervet laulupeo stseeni märkis aga Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“ harmoonia: heliloojale ei piisanud lihtsalt neljahäälse kooriseadega mängimisest."<ref>Maria Mölder. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/pilvede-varvivahetus-ooperilaval/ Pilvede värvivahetus ooperilaval]. Sirp, 29.09.2017.</ref>
 
===Muusikalavastus "Kord annan end päriselt ära"===
Kevadel 2017 esietendus [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] tänapäeva noorte tunnete ja mõtete üle arutlev muusikalavastus „Kord annan end päriselt ära“ (lavastaja [[Priit Võigemast]]). Lavastuse keskmeks olid Rasmus Puuri kooritsüklid "Noore naise mõtted" ja "Noore mehe mõtted".<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=230&lang=est&action=view&method=biograafia Rasmus Puur Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel]. Vaadatud 02.05.2021.</ref>
 
===Kooritsükkel "Kauged jõulud" ja RAM===
2018. aastal tuli [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i jõulukontsertidel esiettekandele Rasmus Puuri ebatraditsiooniline teos – kooritsükkel "Kauged jõulud".<ref>[https://concert.ee/kontsert/rahvusmeeskoori-puhadekontsert/ Kontserdi "Kauged jõulud" kava] Eesti Kontserdi veebileht. Vaadatud 19.04.2021.</ref>
 
===Veljo Tormise töö jätkaja===
2020. aastal lõpetas Rasmus Puur [[Veljo Tormis]]e poolelijäänud ooperi „Mere keskel on mees“, mille alusmaterjaliks on [[Eino Leino]] näidend „Lalli“, libreto autor Sakari Puurunen.
 
==="Viiulikontsert" – 2020. aasta Eesti parim heliteos===
2020. aasta 13. septembril toimus Pärnu kontserdimajas Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekanne.<ref>
[[Linda-Anette Verte]]. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/nagu-r%C3%A4tsepat%C3%B6%C3%B6-rasmus-puuri-viiulikontserdi-esiettekande-ootel Nagu rätsepatöö. Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekande ootel]. Ajakiri Muusika, 09.11.2020.</ref> 2021. aastal sai Rasmus Puur selle kui 2020. aastal valminud Eesti parima heliteose eest LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608197851/lhv-uue-heliloomingu-preemia-au-tasu-palvis-rasmus-puuri-heliteos LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu pälvis Rasmus Puuri heliteos] ERR Muusika, 01.05.2021.</ref>
 
==="Écoutez vous" – kaalukas uudisteos===
2021. aasta eesti muusika23. päevadelaprillil tulebtoimus klaveriduo [[Kadri-Ann Sumera]] ja [[Talvi Hunt]] esituses esiettekandele tema teosuusima teose "Écoutez vous" esiettekanne. <ref>[https://kultuur.err.ee/1608182218/rasmus-puur-oma-helikeele-tsementeerimist-voiks-voimalikult-pikalt-edasi-lukata Rasmus Puur: oma helikeele tsementeerimist võiks võimalikult pikalt edasi lükata] ERR Kultuur, 18.04.2021.</ref> Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis toimunud kontserdi kandis üle ERR-i [[Klassikaraadio]].
 
Teos oli kirjutatud spetsiaalselt festivali Eesti ja Balti Muusika Päevad jaoks. Helilooja on valutanud südant selle pärast, et meid ümbritsevas infomüras on paljud inimesed kaotanud võime teist inimest kuulata või kuulda – seda väljendabki kahele klaverile kirjutatud teos "Écoutez vous".<ref>[https://jupiter.err.ee/1608172792/delta-23-aprillil-lauri-joeleht-rasmus-puur-linnar-priimagi-prokofjev Delta 23. aprillil: Lauri Jõeleht, Rasmus Puur, Linnar Priimägi, Prokofjev]. ERR-i raadiosaade "Delta", saatejuht Mari-Liis Uibo. Esmaeeter 23.04.2021.</ref>
Puur on ka hinnatud [[arranžeerija]] ja [[orkestreerija]] (nt [[Jarek Kasar]] / [[Uku Uusberg]] „Katuselt“, [[Priit Pajusaar]] „Prints ja kerjus“, „Lotte unenäomaailmas“).
 
===Valik heliteoseid===
107. rida ⟶ 126. rida:
Rasmus Puur on dirigendina muusikat plaadistanud peamiselt noorteorkestriga [[Reaalmažoor]].
 
Temalt on ilmunud autoriplaadid
* “Hetked” ja
* “Sipsik”;
* "Hetked I-IV" (CD, Kõrvale Pai, 2016),
* "Igatsus" (CD, Kõrvale Pai, 2016),
* "Noore naise mõtted" (helilooja Rasmus Puur, esitavad Kammernaiskoor Sireen ja Neidudekoor Kammerhääled, dirigent Ingrid Roose; CD, Kõrvale Pai, 2017) jm.
 
==Tunnustus==
120. rida ⟶ 144. rida:
* 2020 – Veljo Tormise Fondi stipendium<ref>[https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/veljo-tormise-fondi-stipendiaat-on-rasmus-puur/ Veljo Tormise fondi stipendiaat on Rasmus Puur] Sirp, 09.08.2020.</ref>
* 2021 – Tõnu Kaljuste nimeline stipendium (EMTA)<ref>[https://kultuur.err.ee/1608125560/tonu-kaljuste-nimelise-stipendiumi-palvib-sel-aastal-rasmus-puur Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib sel aastal Rasmus Puur]. ERR Kultuur, 28.02.2021.</ref>
 
==Liikmesus==
* 2014 – [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu liige]]<ref>[https://www.helilooja.ee/liikmed/rasmus-puur/ Rasmus Puur Heliloojate Liidu veebilehel] Vaadatud 02.05.2021.</ref>
 
==Isiklikku==