Ada Yonath: erinevus redaktsioonide vahel

1970. aastal naasis ta [[Weizmanni Teadusinstituut|Weizmanni Instituuti]], kus asutas [[kristallograafia]] laboratooriumi, mis oli ligi kümme aastat [[Iisrael|Iisraeli]] ainus.<ref name=":1" /> Algas tema koostöö professor [[Michel Ravel|Michel Raveliga]] ja ka [[Paul Sigler|Paul Sigleriga]], kes tuli Iisraeli pooleteiseks aastaks. Neil olid head suhted [[Chicago]] rühmaga ning Yonath veetis hiljem seal oma akadeemilise puhkuse. Läks pool kümnendit enne, kui tulemusi hakati tootma. Sel perioodil avaldasid teadustöid lihtsatel struktuuridel nagu [[trikliiniline lüsosoom]].<ref>Yonath, A.; Sielecki, A.; Moult, J. ja Traub, W. (1977). Crystallographic studies of protein denaturation of renaturation. 1. Effects of denaturants on volume and x-ray pattern of crosslinked triclinic lysozyme crystals. Biochemistry 1977, 16, 7, 1413–1417. <nowiki>https://doi.org/10.1021/bi00626a027</nowiki></ref><ref name=":5">Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 392). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5</ref> Yonath oli külastav professorkülalisprofessor [[Chicago Ülikool|Chicago Ülikooli]] endises biokeemia ja teoreetilise keemia osakonnas 1977–1978.<ref>Koppes, S. ja McGregor, S. (2009). New chemistry Nobelist was UChicago visiting prof, conducted research at Argonne. Chicago Ülikooli kodulehekülg, 8. oktoober. Kasutatud 28.01.2021, <nowiki>https://web.archive.org/web/20100610040216/http://news.uchicago.edu/news.php?asset_id=1729</nowiki></ref> Üritasid kasvatada vajalikke kristalle, aga ei õnnestunud. Sellel aastal kohtus ta Kanadas professori [[Heinz-Günter Wittmanniga|H. G. Wittmanniga]] [[Max Plancki Instituut|Max Plancki Instituudist]]. Diskuteerisid [[Ribosoom|ribosoomi]] teemadel ning Wittmann oli huvitatud koostööst ning hiljem Yonath läkski [[Berliin|Berliini]].<ref name=":5" />

[[Max Plancki Instituut|Berliini Max Plancki Instituuti]] jõudis ta 1979. aasta novembris. Ta oli seal rühmajuht koos [[Heinz-Günter Wittmanniga]]. Yonath tegi ettepaneku proovida ribosoomi kristalliseerimist, kohapealsed teadlased olid toetavad. Kahe kuu pärast naasis ta [[Iisrael|Iisraeli]]. Pärast kolme-nelja kuud olid neil mikrokristallid, mis andsid nõrku, kuid lubavaid mustreid. Neli aastat läks, et saada normaalne difraktsiooni muster.<ref>Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 392–393). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5</ref> 1980. aastal tuli välja nende teadustöö sellel teemal.<ref>Yonath, A.; Saper, M.A.; Makowski, I.; Müssig, J.; Piefke, J.; Bartunik, H.D.; Bartels, K.S. ja Wittmann, H.G. (1980). Characterization of single crystals of the large ribosomal particles from Bacillus stearothermophilus. DOI: 10.1016/0022-2836(86)90342-6</ref> 1986–2004 oli ta uurimisrühma juht [[Max Plancki Instituut|Max Plancki Instituudis]] [[DESY|DESYis]], [[Hamburg|Hamburgis]]. Paralleelselt viistegi läbita ka teadustöidteadustööd [[Weizmanni Teadusinstituut|Weizmanni Teadusinstituudis]]. Yonathi enda sõnade kohaselt oli see raske ja aeganõudev, kuid vajalik, sest Hamburgis sai võtta mõõtusid, mida lihtsalt ei olnud võimalik teha Iisraelis.<ref>Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 393). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5</ref>

Ribosoomi uurimisel töötas Yonath välja uudse protseduuri krüo-biokristallograafia, kus kristall pannakse ekstreemselt madalatesse temperatuuridesse, −185 kraadi, et minimaliseeridaminimerida kristallilise struktuuri lagunemist röntgenkiireröntgenikiire all. Seda tehnikat kasutatakse nüüd laboratooriumites üle maailma. Tänu abivahendite arengule oli võimalik teha esimene elektroontiheduse kaart ribosoomi väikesest alajaotusest.<ref name=":3" /> 2000. ja 2001. aastal avaldas esimesed teadustööd kolmedimensionaalsetestkolmemõõtmelistest bakteriaalsete ribosoomide alljaotuste struktuuridest.<ref>Harms, J.; Schluenzen, F.; Zarivach, R.; Bashan, A.; Gat, S.; Agmon, I.; Bartels, H.; Franceschi, F. ja Yonath, A. (2001). High resolution structure of the large ribosomal subunit from a mesophilic eubacterium. DOI: 10.1016/s0092-8674(01)00546-3</ref><ref>Yonath, A. (2002). High-resolution structures of large ribosomal subunits from mesophilic eubacteria and halophilic archaea at various functional States. DOI: 10.2174/1389203023380828</ref>

=== Akadeemilised ametikohadtöökohad kodumaal ===

* 1989–1990 – Struktuurikeemiastruktuurikeemia osakonna juhataja, Weizmanni Teadusinstituut

* 1992–1994 – Struktuuribioloogiastruktuuribioloogia osakonna juhataja, Weizmanni Teadusinstituut<ref name=":0" />

Yonath oli abielus. ning tal onTema tütar Hagit Yonath. Hagit on [[lektor]] ja töötab arstina Sheba meditsiinikeskuses.<ref>Ilani, O. (i.a). Israel's Prof. Ada Yonath wins Nobel Prize for Chemistry. Haaretz.com. Kasutatud 28.01.2021, [https://web.archive.org/web/20091203104630/http://www.haaretz.com:80/hasen/spages/1119626.html]</ref> Tal sündis tütar Noa 1998. aastal. Yonath peab endaoma suurimaks saavutuseks [[Ribosoom|ribosoomide]] olemuse seletamist lapselapse lasteaiarühmas, kus ta hoidis neid lummuses tund aega oma loenguga. [[Rauchama Marton|Dr Rauchama Marton]], kes tegeleb okupatsioonivastase aktivismiga, on Yonathi nõbu.<ref name=":1" /><ref>Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 391). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5</ref>