Vichy valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 435 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Vichy valitsus''' (prantsuse keeles ''Régime de Vichy'') oli pärast Põhja- ja Kagu-Prantsusmaa okupeerimist sakslaste ja itaallaste poolt [[teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] okupeerimata jäänud [[Vichy]] kuurortlinnas tegutsenud ja natsidega koostööd teinud Prantsusmaa kollaboristlik valitsus.
 
Sakslased jätsid Pariisi ''[[de jure]]'' [[Prantsusmaa]] pealinnaks. [[Prantsusmaa valitsus]] otsustas aga linnast lahkuda. ning10. evakueerusjuulil Vichy1940 linna,kogunesid mis[[Rahvuskogu (Prantsusmaa)|Rahvuskogu]] asubja [[Senat (Prantsusmaa)|Senat]] Vichy linnas [[Pariis]]ist umbes 360 kilomeetri kaugusel lõunas. Kuigi [[Lyon]] Prantsusmaa suuruselt teise linnana tundunuks loogilisem valik, peeti linnapea Édouard Herrioti liiga seotuks Kolmanda vabariigiga; [[Marseille]]'il oli organiseeritud kuritegevuse reputatsioon ning [[Toulouse]] oli liiga eraldatud ja liiga vasakpoolse mainega, samas kui Vichy oli hästi ligipääsetav ja seal oli palju hotelle ministritele. Vichyst sai ''[[de facto]]'' Prantsusmaa pealinn. Vichy valitsuse valduses oli ligi kolmandik Prantsusmaa territooriumist, mida nimetati „vabatsooniks” (''zona libre'') ning mille koosseisus oli ka Prantsusmaa koloonia [[Alžeeria]]. Sakslased aktsepteerisid juulist 1940 kuni novembrini 1942 Vichy valitsust kogu Prantsusmaa nominaalse valitsusena.
 
Vichy valitsust juhtis marssal [[Philippe Pétain]]. Tema tee võimu tippu oli kulgenud kiiresti pärast 18. maid 1940 kui algas saksa vägede pealetung lääne suunas. Pétain määrati peaminister [[Paul Reynaud]] asetäitjaks. 22. juunil 1940 kirjutas ta, oli siis juba 84-aastane, alla vaherahu lepingule Saksamaaga. Pétain kohtus 24. oktoobril 1940 [[Hitler]]iga, kes andis tema kollaboratsionistlikule valitsusele vabad käed. Mõiste „[[kollaboratsioon]]” ongi Pétaini kasutusele võetud termin, mida ta kasutas 30. oktoobril 1940 oma raadioesinemises, milles kutsus rahvast tegema koostööd okupantidega. Pétaini valitsus kujunes kiiresti autoritaarseks ning rääkis "rahvuslikust taassünnist". Ametiühingud olid valitsuse range kontrolli alla. Konservatiivsed katoliiklased said tegutsemisvabaduse ning koolides süvendati usuõpetust. Pariis kaotas oma juhtiva rolli Euroopa kunsti- ja kultuuripealinnana. Meediat kontrolliti põhjalikult. Propageeriti antisemitismi ning pärast 1941. aasta juunit, kui algas Saksamaa rünnak Nõukogude Liitu ka antibolševismi.
Anonüümne kasutaja