Miss Saigon: erinevus redaktsioonide vahel

Üldises segaduses veedavad üheainsa kirgliku öö USA merejalaväelane Chris ning sõjamöllus traagiliselt vanemateta jäänud maatüdruk Kim. Tüdruk on leidnud tööd räpases [[Saigon]]i ööklubis "Dreamland", mis on ühtaegu [[bordell]]. Ööklubis käib meeletu pidu ("Saigoni öö on nii kuum"), ameerika sõdurite meelelahutuseks valitakse miss Saigoni ning võitjaks osutub tütarlaps Gigi. Toimub õnneloos ning kokkuleppe kohaselt saab üks sõdur värske "miss Saigoniga" veeta öö. Gigi ja äsja ööklubis tööd alustanud Kim laulavad oma põlastusväärsest saatusest lõbutüdrukutena ("Ma mõtteis filmi näen").

Pikast sõjateest muserdunud Chris vaatab toimuvat pealt ning ta näeb süütus ja rikkumata Kimis lohutust. Veedetakse kirglik öö, kuid Kim keeldub selle eest raha vastu võtmast. Ta räägib Chrisile oma perekonna hukkumisest sõjamöllus. Chris tunneb, et tahab Kimi aidata ("Viimne öö"). Noored armuvad ja abielluvad ülepeakaela, kuid USA vägede lahkumise kaoses jääb Kim maha Vietnami ning Chris jõuab üksinda koju. USA-s abiellub ta aasta pärast teise naise, Elleniga. Kim aga on vahepeal sünnitanud Chrisi poja Tami ("Su hing on siin").

Tami olemasolust saab teada Thui, kelle Kimi vanemad on tütrele juba aastate eest määranud abikaasaks. Kim teatab Thuile, et kokkulepe enam ei pea, sest vanemad on surnud ning ta armastab teist meest, kellega tal on laps. Thui tahab Tami tappa, kuid Kim laseb poega kaitstes Chrisist jäänud revolvrist mehe maha ("See tund on käes").

Chris tunnistab kolm aastat hiljem Ellenile, oma abikaasale, Vietnami armuloo üles. See toimub pärast seda, kui Chrisi sõjakaaslane John saab abiorganisatsioonide kaudu teate, et Kim ja Tam on elus ning neil on läinud korda põgeneda Bangkokki. Ellen mõistab Chrisi. Koos suundutakse [[Bangkok|Bangkokk]]i, kus Kim elab oma endise [[sutenöör]]i Inseneriga. Inseneril on samuti õnnestunud pageda Vietnamist Taisse, sest ta on esinenud Kimi abikaasa ja Tami isana. Esmalt kohtub Kimiga John. Nähes, kui elevil on Kim teatest, et Chris saabus Bangkokki, ei suuda ta Kimile öelda, et Chris on vahepeal uuesti abiellunud ning mees ei armasta enam teda ("Please"). Kim läheb ise Chrisi otsima, kuid satub hotellitoas kokku Elleniga, kes selgitab talle olukorra. Kim ei suuda reetmist uskuda ja nõuab, et Ellen ja Chris võtaksid poja Tami enesega USA-sse kaasa, kus tal oleks võimalus kasvada vabas ühiskonnas. Ellen keeldub resoluutselt, kuid lubab Kimi rahaliselt toetada. Kim satub raevu. Ta süüdistab Ellenit selles, et Chris on oma pojast ära pöördunud ja nõuab, et Chris tulgu ise ja öelgu talle sedasama otse näkku. Ellen on masenduses ega suuda otsustada oma edasisi samme ("Nüüd, mil sind näinud", muusikali hilisemas redaktsiooni asendatud aariaga "Maybe").

Ellen tunnebotsustab, et valiku peabkahe keerulisesnaise olukorrasvahel peab tegemalangetama Chris. Chris kinnitab hiljem Ellenile, et armastab siiski vaid teda. Koos minnakse Kimiga veel kord läbi rääkima. Kõlab aga relvolvripauk ning Kim variseb sirmi varjust ameeriklaste jalge ette. Chris haarab kunagise armastatu oma embusse. Hoolimata palvetest Kim sureb ("Viimne öö").

Muusikal ei pälvinud arvustustes justüksnes ülistavaidkiitvaid hinnanguid – heideti ette näiteks "parim enne" möödumist ([[Postimees]]). Sellegipoolest oli lavastus menukas, linnahallis mängiti seda ligi 20 korda.

Aasta pärast Eesti lavastust tuli muusikal lavale ka Helsingi Linnateatris, kus osalesid samades rollides Koit Toome ja Lauri Liiv ning koorilauljatena ka [[Evelin Samuel]] ja Mikk Saar. Suvel [[2003]] etendas Eesti trupp "Miss Saigoni" ka [[Saksamaa]]l ja [[Luksemburg|Luksemburgis]], kuid enamik peaosalisi oli neil etendustel siiski teistest riikidest.