Vene keel Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P -last
2. rida:
'''Vene keel''' on [[Eesti]]s ametliku staatuseta, kuid laialdaselt kasutusel olev keel. 2019. aasta arvestuslikel andmetel oli see ligi 381 600 inimese emakeeleks.<ref>https://blog.stat.ee/2019/10/16/regrel-eesti-registrites-on-info-rahvuse-ja-emakeele-kohta-olemas/</ref>
 
[[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] esialgsete andmete järgi on [[vene keel]] 29,6% Eesti Vabariigi elanike emakeel.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE06&ti=LOENDATUD+P%DCSIELANIKUD+EMAKEELE+JA+SOO+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/&lang=2 LOENDATUD PÜSIELANIKUD EMAKEELE JA SOO JÄRGI, 31. DETSEMBER 2011]</ref> Enamik vene keele emakeelena kõnelejaid elab [[Ida-Virumaa]]l ja [[Tallinn]]as (2017. aasta andmetel rääkis vene keelt emakeelena 45,4% tallinlasitallinlast<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2017.pdf Tallinn arvudes 2017]</ref>). [[Peipsi|Peipsi-]]äärsetel aladel elavad ka [[Vanausulised Eestis|vene vanausuliste]] kogukonnad ([[Mustvee]], [[Kallaste]], [[Piirissaar]]). Vene keele oskus on hea või väga hea ka eestlaste vanemate põlvkondade seas, noorte eestlaste vene keele oskus on aga kahanemas.<ref>[http://rus.postimees.ee/291751/molodye-jestoncy-ploho-vladejut-russkim/ Молодые эстонцы плохо владеют русским]</ref> [[Eurobaromeeter|Eurobaromeetri]] 2006. aasta andmetel oskas 66% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest vene keelt vähemalt suhtlustasandil.<ref>[http://ec.europa.eu/languages/documents/2006-special-eurobarometer-survey-64.3-europeans-and-languages-report_en.pdf Europeans and their Languages]</ref> [[Eurobaromeeter|Eurobaromeetri]] [[2012]]. aasta uuringu kohaselt valdas vene keelt vähemalt suhtlustasandil 56% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest.<ref>[http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/archives/ebs/ebs_386_fact_ee_en.pdf Europeans and their languages] European Commission. Eurobarometer</ref>
 
Vaatamata ametliku staatuse puudumisele kasutatakse vene keelt väga laialdaselt kaubandus- ja teenindussfääris, reklaamis,<ref>Tingimusel, et eestikeelne tekst esitatakse esikohal ja see ei ole suuruselt väiksem kui võõrkeelne tõlge (keeleseaduse {{nowrap begin}}§ 16 lg 2{{nowrap end}} ja {{nowrap begin}}§ 18){{nowrap end}}</ref>, meedias, alg-, põhi- ja osaliselt ka gümnaasiumihariduse andmisel. Ka paljude riigiasutuste kodulehtedel on olemas venekeelsed versioonid. Samas puuduvad näiteks seaduste ametlikud venekeelsed tõlked.
 
1920. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|esimene põhiseadus]] andis vene rahvusest Eesti kodanikele õiguse "''pöörata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma keeli''".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/failid/1920.html Eesti Vabariigi 1920. aasta Põhiseadus]</ref>