Redaktsioon: 13. juuli 2020, kell 08:22 redigeeri LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3537 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. aprill 2021, kell 18:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: Vedeliku pindmiste molekulide omavahelised jõud – pindpinevusjõud – on tõmbejõud, mis on suunatud piki pinda, täpsemalt puutuja sihis vedeliku pinna vaadeldavas punktis. Seetõttu lähenevad pinnamolekulid üksteisele, vedeliku pinnakiht on teatava [[pinge (mehaanika) \|mehaanilise pinge]] all ja käitub kui kergelt pingutatud [[kile (füüsika) \|kile]]. Analoogia kilega on siiski ebatäpne selles mõttes, et vedelikukihi pingus ei tulene mitte venitusest, nagu näiteks õhupalli puhul, vaid molekulaarsetest sidemetest. Pindpinevus annab vedelikule erilisi omadusi, näiteks võib vesi kanda kerget kuiva eset, mille erikaal on suurem kui veel. Pindpinevus on ka põhjus, miks väiksed vedelikukogused, näiteks veepiisad, püüavad võtta kera kuju. Pindpinevusel on oluline osa [[kapillaarsus]]e tekkes. Pindpinevust iseloomustav [[füüsikaline suurus]] on [[pindpinevustegur]]. See näitab, kui suur [[jõud]] hoiab koos [[vedelik]]u pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mõõtühik [[njuuton]] meetri kohta, N/m) või kui palju [[töö (füüsika) \|tööd]].tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (mõõtühik [[džaul]] ruutmeetri kohta, J/m<sup>2</sup>); tööd on seejuures vaja teha uute molekulide viimiseks pinnakihti. {{vaata\|Pindpinevustegur}} 46. rida: ===Tilgad=== {{vaata\|Tilk}} Ka peaaegu kõigi vedelike tilgad võtavad pindpinevuse tõttu ligikaudu kerakuju, kui neile ei mõju muud [[jõud]], sealhulgas [[gravitatsioonijõud]], näiteks [[kosmos]]es. Kerakuju minimeerib pinnakihi "seinapinget" [[Laplace'i rõhk]], mida modelleerib [[~~Young'i~~Youngi-Laplace'i võrrand]]. Kui tilk ei ole kerakujuline, siis mõjub paralleelselt tilga pinnaga pindpinevusjõud, mis tasandab kõrvalekalded. [[Pilt:Water droplet lying on a damask.jpg\|pisi\|Veetilk [[damast]]il. Pindpinevus on nii suur, et vesi ei lähe riidest läbi]] 57. rida: Pindpinevuse mõiste võttis kasutusele [[Niccolò Cabeo]] 1629. aastal ning 1751. aastal selgitas seda [[Johann Andreas von Segner]]. Pindpinevuse teooriasse on väärtusliku panuse andnud [[Thomas Young]] 1805, [[Pierre-Simon Laplace]] 1806, [[Siméon Denis Poisson]] 1830 ([[~~Young'i~~Youngi-Laplace'i võrrand]], [[Youngi võrrand]]) ning [[Joseph Plateau]] 1842–1868. == Vaata ka ==

Pindpinevus: erinevus redaktsioonide vahel