Laplace'i rõhk: erinevus redaktsioonide vahel

[[Fail:Laplace_pressure_experimental_demonstration.ogv|pisi|Katse, mis näitab Laplace'i rõhu olemasolu seebimullides.]]

'''Laplace'i rõhk''' on [[Rõhk|rõhkude]] erinevus, mis tekib gaasilise- ja vedela keskkonna kõvera eralduspinna sisemise ja välimise poole rõhkude vahest<ref name="Physics and Chemistry of Interfaces">{{cite journal|author1=Butt, Hans-Jürgen|title=Physics and Chemistry of Interfaces|pages=9|year=2006|author2=Graf, Karlheinz|author3=Kappl, Michael}}</ref>. AntudSelle rõhkude erinvevuseerinevuse tekitab gaasi ja vedeliku kokkupuutepinnal mõjuv [[pindpinevus]].

Laplace'i rõhu suurust saab määrata [[Young'i–LaplaceYoungi-Laplace'i võrrand|Young'i–Laplace'i võrrandiga]]iga, mis avaldub kujulː<ref>{{cite book|last=Gennes|first=Pierre-Gilles de|authorlink=|year=2004|title=Capillarity and Wetting Phenomena|publisher=Springer|location=|isbn=978-0-387-00592-8|pages=7–8|accessdate=|url=https://www.springer.com/materials/surfaces+interfaces/book/978-0-387-00592-8|author2=Francoise Brochard-Wyart|author3=David Quere}}</ref>

GaasilimullilGaasilise mulli vedelikus on ainult üks piirpind. Vedelikust seinaga gaasimullil gaasilises keskkonnas on kaks piirpinda, millest mõlemad panustavad rõhkude erinevusse. Sfäärilise mulli korral, mille välimine raadius erineb sisemisest vähe, <math>R_o=R_i+d</math>, saame

Levinud näiteks on näiteks vedelikus oleva õhumulli sisese rõhu leidmine, kus <math>\gamma</math> =&nbsp;72&nbsp;mN/m at 25&nbsp;°C (298 K). Mulli siseneMullisisene rõhk kolme erinevaeri suurusega mulli suuruse korral on seegaː

| 0.,00284

| 3.,0

| 9600096 000

| 0.,947

| 0.,3

| 960000960 000

| 9.,474