{{See artikkel| on modernsuse rakendusest kunstiskultuuris. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit [[Uusaeg]] ja [[Modernsus]].}}
'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on [[kunst]]is [[valgustusajastu]] [[idee]]de jõudmine kultuuripraktikasse ([[Frankfurdi koolkond|Frankfurdi koolkonna]] kultuuriteoreetikute järgi kokkuleppeliselt umbes aastal 1850).
==Progress ja uue otsingud==
Ühelt poolt on modernismi kandjaks [[progress]] paljudes valdkondades, eelkõige [[teadus]]e ja [[tehnika]] areng ning [[tööstuslik tootmine|tööstusliku tootmise]] muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine [[humanism|humaansemaks]] jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese [[võõrandumine]] elust, [[bürokratiseerumine]] ja [[linnastumine]], üksikisiku [[maailmavalu]] esilekerkimine.
Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige [[uus|uue]] otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Näiteks filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde [[subjekt (filosoofia)|subjekt]]i ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine ([[psühhoanalüüs]], [[eksistentsialism]], [[fenomenoloogiline filosoofia|fenomenoloogia]]) vastandatuna [[objekt (filosoofia)|objektile]] ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.
Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet.
