{{See artikkel| on modernsuse rakendusest kunstis. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit [[Uusaeg]].}}
'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on uudsete lahenduste ja kaasaja väärtustamine ([[modernsus]]; inglise keeles ''modernity'', ''modern times''), ning [[kunst]]is [[valgustusajastu]] [[idee]]de jõudmine kultuuripraktikasse (umbes aastal 1850. Modernismi seostatakse ka moodsa ühiskonna tekkimisega 19. sajandi teisel poolel (vt [[moderniseerimine]]). Modernismi piiride pidevat ületamist nimetatakse [[postmodernism|postmodernismiks]].
Sõna "modernism" kasutatakse ka [[uusaeg|uusaja]] sünonüümina. Modernism lähtub eneseteadlikest, mõistlikest ja tulemusele orienteeritud inimestest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Everdell, William|pealkiri=The First Moderns: Profiles in the Origins of Twentieth Century Thought,|aasta=1997|koht=Chicago|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|isbn=ISBN 0-226-22480-5.}}</ref> Modernismi kandjad hülgasid religioosse maailmanägemuse, iidse tavakultuuri ja rituaalse elukorralduse ning hakkasid uurima probleeme, et leida neile mõistuspärane lahendus. Nad panid aluse nii [[Valgustus|valgustusliikumisele]] kui ka [[Tööstuslik pööre|tööstus pöördele]]. Selles uues keskkonnas leidis loovus oma väljundi igas eluvaldkonnas, kunstist tööstusliku tootmiseni, inimlikust olemisest ühiskonna korralduseni. Modernismi nähtusteks ajaloos nimetati [[Ekspressionism|ekspressionismi]], [[Futurism|futurismi]], [[Vitalism|vitalismi]], [[Teosoofia|teosoofiat]] ja [[Antroposoofia|antroposoofiat]], [[Psühhoanalüüs|psühhoanalüüsi]], [[Nudism|nudismi]], [[Eugeenika|eugeenikat]], linnade planeerimist, [[Kommunism|kommunismi]] ja [[Rahvuslus|rahvuslust]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Pericles Lewis|pealkiri=The Cambridge Introduction to Modernism|aasta=2007|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=21}}</ref>
