Redaktsioon: 9. aprill 2021, kell 10:18 redigeeri Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 243 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 29. aprill 2021, kell 14:42 redigeeri eemalda Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 243 muudatust PResümee puudub
2. rida: <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> '''"Mina (ise)"''' on enesekohane väljend, mis viitab ~~teadlikkusele iseendast~~eneseteadlikkusele ehk ~~eneseteadlikkusele~~teadlikkusele iseendast. ~~Enesevaatluse~~Kuna enesevaatluse puhul on vaatleja ja vaadeldav üks ja seesama, ~~mistõttu~~siis on iseenda uurimine, sellekohased väljendid ja järeldused paratamatult subjektiivsed ~~ning ei~~ega saa olla ~~erapooletud~~objektiivsed, ~~neutraalsed~~erapooletud ega ~~objektiivsed~~neutraalsed. [[Psühhopatoloogia\|Psühhopatoloogiliselt]] võib [[skisofreenia]] puhul esineda seisundeid, milles enda vaatleja ja vaadeldav ise teineteisest lahknevad, tekitades isiksuse lõhestumise. [[Alzheimeri tõbi\|Alzheimeri tõve]] viimastes staadiumites võib teadlikkus iseendast kaduda. 16. rida: :Enesekohane asesõnana rõhutatakse, tõstetalse esile (vahel juurdemõeldava) põhisõnaga väljendatut 'just see'. Selle asesõna vormistik on eesti keeles segunenud 'enese' tüvega ning sõnad lähtuvad eri käändevormidest, neis on jälgi 3. isiku omastusliitest: enese < ''henensäk'', enda < ''hentä''. ~~ning enamikes~~Enamikes [[Soome-ugri keeled\|soome-ugri keeltes]] ongi see tüvi kasutusel tähenduses 'tema'. ~~Vastetes~~Selle vastetes on reeglipäratuid arenguid, ka [[läänemeresoome keeled\|läänemeresoome keelte]] sõnaalguline 'h' on reeglipäratu.<ref>Eesti Keele Instituut. Sõnaveeb.[https://sonaveeb.ee/search/unif/eng,rus/dsall/isiksus/1]</ref> :Järeltäiendina tõstab (vastandavalt) esile kõige olulisema, kesksema sisuliselt seotud asjade hulgast; toob esile mingi vastandlikkuse.

Kasutaja:Lulu/liivakast: erinevus redaktsioonide vahel