'''Psühholoogi eetikakoodeks''' on mõeldud [[psühholoog]]i suunamiseks tema tegevuses ning standardite loomiseks kutsealases hindamises.
Uurimuse alustamisel on psühholoogil vaja silmas pidada, kuidas anda panus [[psühholoogia]]teadusse ja sealjuures soodustada inimese heaolu. Psühholoogil on kohustus ise reguleerida oma käitumist. Psühholoogidel on ametialane kohustusnõue järgida hoolikalt ja põhjalikult uurimistööga seotud [[eetika]] norme. Need peaksidpeavad olema kooskõlas elukutse iseärasuste, riiklike regulatsioonideeeskirjade ja üldtunnustatud väärtustega.
== Ajalugu<ref>Kimmel, A. J. (1996). Ethical Issues in Behavioral Research. Cambridge, Mass: Blackwell.</ref>==
=== Kutsealase eetikakoodeksi kujunemine ===
Ühed varasemad inimuurimuste eetikaprintsiibideetikapõhimõtted töötati välja meditsiini vallas pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. OnSiiski siiskion ka palju varasemaid koodekseid, näiteks [[Hippokratese vanne]] (eetikavanne, mille annavad arstid). Suure panuse eetikasse andis [[1803]]. aastal avaldatud [[Thomas Percival]]i kirjutatud raamat "[[Medical Ethics]]", mis avaldati [[1803]]. aastal. Huvitaval kombelTa pööras väga vähe tähelepanu arsti ja patsiendi suhtegavahelisele seotulesuhtele, näiteks et patsienti tuleks teavitada protseduuridest ja riskidest. Tema raamat oli aluseks eetikakoodeksile, mida aastate möödudes kohandati.
=== Nürnbergi eetikakoodeks ===
KaasaegseteTänapäevaste formaalsete eetikastandarditeeetikanormide tekkelugu ulatub väärkohtlemisse natside poolt IITeise maailmasõja ajal ([[1939]]–[[1945]]). Inimeste peal tehti jõledaid [[eksperiment]]e. Näiteks uuriti katseisikute vastuvõtlikkust rasketele haigustele ([[malaaria]] ja [[tüüfus]]), mürkidele, äärmuslikele temperatuuridele ja kõrgustele. Ühes eksperimendis kasteti inimene jääkülma vette, et vaadatateada saada, kui kaua aega kulub tema suremiseks. Teiste uurimuste käigus testiti ravimite tõhusust haavade parandamisel. Uurimused hõlmasid saja vangi tapmist, et koguda ülikooli jaoks [[skelett]]e. Kõik need teod avalikustati Nürnbergi kohtuprotsessis (vt [[Nürnbergi protsess|Nürnbergi kohtuprotsessis]]), mille ühe tulemusena koostati [[1946]]. aastal eetikakoodeks, et ennetada sellist jõledusttegevust tulevikusennetada. JõledaidJõledate tegusidtegude inimeste peal õigustati,õigustamiseks öeldesöeldi, et sellega anti panus teadusse. Nürnbergi eetikakoodeksis oli kümme peamist printsiipipõhimõtet. Näiteks tuuakse esimese väga tähtsaolulise ja hädavajaliku punktina välja informeeritud nõusolek, milles tutvustatakse eksperimendi protseduuri ja riske. Samas ei ole mainitud koodeksi väljatöötamine ära hoidnud kõiki julmasidjulmi eksperimente. Koodeks oli vajalik, et oleks seaduslik alus javõimalik ametlikult öelda, kas teatud uurimus on moraalselt õige või vale.
=== Eetika standardid psühholoogias ===
APA ([[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon]]) printsiibid koostati [[1973]]. aastal, kuigi üldisemalt on printsiibid uurimuste, õpetamise ja elukutse praktiseerimise jaoks olemas juba [[1953]]. aastast. Algusaeg on [[1938]]. aastal, kui APA moodustas eetikakoodeksi loomiseks teadusliku ja kutsealase eetikakomitee, et luua eetikakoodeks. [[1947]]. aastal alustati tööd kirjaliku eetikakoodeksi tegemiseks. IITeise maailmasõja lõppedes kaasati psühholooge testimisprogrammidesse, sealhulgas intelligentsuse testimissetestimiseks, sõdurite stressitaseme mõõtmiseks, personali testimiseks äri- ja majandusvallas. Kõik need uurimised tõstatasid küsimusi privaatsusest, [[Konfidentsiaalsus|konfidentsiaalsusest]], testi valesti tõlgendamisest jms.
=== APA empiiriline lähenemine===
==Psühholoogia eetikakoodeks Eestis ==
[[Eesti Psühholoogide Liit]] on välja töötanud selle liikmetele eetilised põhimõtted ([[EPL-i eetikakoodeks]]).<ref>{{Netiviide|autor=Eesti Psühholoogide Liit|url=http://www.epl.org.ee/wb/pages/eetika.php|pealkiri=EPL-i LIIKME EETILISED NÕUDED|väljaanne=http://www.epl.org.ee/wb/|vaadatud=29.04.2021}}</ref>
* [[Psühholoog]] uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas.
* Psühholoog on ühiskonna teenistuses sedavõrd, kuivõrd ühiskond seisab hea indiviidi heaolu eest.
* Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest.
|