Arutelu:Sotsiaalne kord: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Originaaluurimuslik osa tõstetud siia:--~~~~ {{quote|Sotsiaalne kord sünnib viisist, kuidas inimesed organiseeruvad oma vajaduste kaitsmiseks või huvide realiseerimiseks. Se...'
 
PResümee puudub
 
6. rida:
Nimetatud nelja sotsiaalse korra kombinatsioonist tekib [[ühiskonnakord]], kusjuures see on ajas ja ruumis dünaamiline, kuna erinevat sotsiaalset korda - s.t erinevat elukorraldust - taotlevate inimeste omavaheline jõuvahekord on pidevas muutumises. Kui erinevad sotsiaalsed korrad tasakaalustavad üksteist, siis on ühiskonnakord stabiilne ja arengusuunad on avatud. Kui aga mõni sotsiaalsetest kordadest hakkab domineerima, siis kasvavad ühiskonnas pinged ning sellest tulenevalt kaotab ühiskond tervikuga oma suutlikkuse reageerida keskkonnas toimuvatele muutustele.
 
Mõiste "Social order" tõlkimine eesti keelde on osutunud vaevaliseks. Sõna-sõnalt vastaks sellele ''sotsiaalne kord'', kuid olemuslikult oleksid õiged ka sõnad ''eluviis'' või ''valitsuskultuur'', mida on eestikeelses kirjanduses kasutatud<ref name="A0quz" />. Sõna tähendusest lähtudes oleks ilmselt õige nende sotsiaalsete kordade puhul, mille aluseks on üksikisiku vabadus, kasutada sõna ''eluviis'' ning vastavalt nende puhul, kus suurem osa üksikisikutest on alistatud kellegi juhtimisele, kasutada sõna ''valitsuskultuur''.
 
Sotsiaalse korra mõistele on tunnusomane kõikehõlmavuse põhimõte. Praktikas tähendab see, et igal sotsiaalse korra vormil on vaid temale omased ühiskonnakorralduslikud lahendid, tegevusvormid ning neid kandvad institutsioonid igas eluvaldkonnas. See omakorda pakub võimaluse hinnata erinevate sotsiaalsete kordade osakaalusid konkreetses riigis mingil määratud ajal, kui me teame millised institutsioonid ja tegevusvormid ning väärtushinnangud igaühele neist omased on.}}
Naase leheküljele "Sotsiaalne kord".