Neoliberalism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
{{Liberalism}}
 
'''Neoliberalism''' on [[Modernne riik|modernse riigi]] [[Vabaturumajanduse mudel|vabaturumajanduse]] ideoloogia, mis tunnustab üksikisiku majandusvabadust. Neoliberalismi mõiste võeti kasutusele [[angloameerika]] liberaalsete majandusteadlaste Walter Lippmanni kollokviumil diskusioonide ajal 1930. aastatel, kui nad üritasid taaselustada ja uuendada [[Klassikaline liberalism|klassikalise liberalismi]] perioodi (1600–1900) majandusvabaduse kontseptsiooni. Kuna I maailmasõda ja [[ülemaailmne majanduskriis]] olid hävitanud inimestes usu eneseteostuse vabadusse ja turumajandusse ning üha enam hakkas pooldama riigibürokraatia poolt juhitud plaanimajandust, siis oli vaja leida sellele alternatiive. Lippmanni kollokviumil määratleti neoliberalismi tunnustena: hinnamehhanism, vaba ettevõtlus, konkurentsimajandus ning tugev, kuid erapooletu riik.<ref>''Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, Harvard University Press, 2009, ISBN 0-674-03318-3''</ref> Viimane säte (tugev riik) eristab neoliberalismi pooldajaid kapitalistliku majandusmudeli ja eriti ''[[laissez-faire]]''<nowiki/>'i ja anarhokapitalismi pooldajatest.
 
[[Bürokratism|Bürokraatliku]] [[Sotsiaalne kord|sotsiaalse korra]] propageerijad ning hoolekande- või [[Heaoluriik|heaoluriigi]] pooldajad kasutavad sõna „neoliberalism“ turumajandust halvustavas tähenduses, viidates sellega kasuahnusest pimestatud kapitalistliku majandusmudeli halvimatele omadustele. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelses]] kultuuriruumis omandas neoliberalism sellise tähenduse peale 1980. aastat, kui kindral [[Augusto Pinochet]] pani [[Tšiili]]is toime riigipöörde, kukutas [[Salvador Allende]] [[Sotsialism|sotsialistliku]] valitsuse ning hakkas majanduses juurutama kapitalistliku turumajanduse põhimõtteid. Kuna Pinochet' majandusreformide läbiviimist nõustasid majandusteadlased, kes olid saanud tuntuks just vabaturumajanduse propageerijatena, siis hakati ka Tšiili reforme nimetama neoliberalistlikuks. Seda praktikat on jätkanud edukalt diktaatorlike kalduvustega võimukandjate poolt juhitud riikide propaganda-aparaadid, kelle eesmärgiks on turu allutamine isiklikele huvidele ja plaanimajanduse elementide juurutamine majanduses.<ref>''Taylor C. Boas, Jordan Gans-Morse (June 2009). "Neoliberalism: From New Liberal Philosophy to Anti-Liberal Slogan". Studies in Comparative International Development. 44 (2): 137–61.''</ref>