Erinevus lehekülje "Turumajandus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Turumajanduslikus keskkonnas on edukamad need, kes suudavad teha koostööd. Ettevõtjad ühinevad äriühinguteks, kapitali omanikud moodustavad investeerimisfonde ja töötajad ühinevad oma huvide kaitseks ametiühinguteks. Väikeettevõtjad ja tarbijad ühinevad kooperatiivideks (ühistuteks) suurte, turul domineerivate rahvusvaheliste kontsernide vastu, et mastaabiefekti kasutades alandada toodete hankehinda ning suurendada oma turujõudu.<ref>Bock man, Johanna (2011). [[Kasutaja:Lagrits/Turumajandus#Viited|Markets in the name of Socialism: The Left-Wing origins of Neoliberalism]]. Stanford University Press. ISBN 978-0-8047-7566-3.</ref>
 
Turumajandus põhineb [[Eraomand|eraomandusel]] ja lähtub [[Erahuvi|erahuvist]], kuid selle jätkusuutlikkuse (turuvabadused) tagab riiklik institutsioon, mis kehtestab ühtse [[Õiguskord|õiguskorra]] oma [[Territoorium|territooriumil]] ning lahendab tekkinud konflikte [[Kohus|kohtute]] kaudu. Turumajanduslik majandusmudel on ühiskonnakorralduse aluseks [[Linnriik|linnriikides]] ja [[Modernne riik|modernsetes riikides]] ning nendes on valitsus üheks turu subjektiks teiste kõrval. Valitsust eristab teistest turuosalistest see, et lisaks tasulistest teenustest laekuvatele tuludele või laekuvad tema eelarvesse ka [[Maksud|lõivud]]. Kõik turuosalised hangivad ja vahetavad omavahel kaupu hinnamehhanismi alusel.<ref>Paul M. Johnson (2005). [[Kasutaja:Lagrits/Turumajandus#Turumajandus Eestis|A Glossary of Political Economy Terms, MArket Economy]].
</ref>
 
11 294

muudatust