Tööotsija õigus saada riiklikke toetuseid sihtriigis: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

 

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikest 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi: ELTL) artikli 20 lõige 2 punktist a tulenev üldine isikute vaba liikumise õigus on kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumise kõrval üks neljast Euroopa Liidu põhivabadustest. (vikipeedias artikkel olemas, tuleks hüperlinkida) Töötajate liikumisvabaduse tagamine on sätestatud ELTL artikli 45 lõikes 1.

Euroopa kohus on rõhutanud, et ELTL artikkel 48 näeb ette liikmesriikide õigusaktide kooskõlastamise, mitte nende ühtlustamise. Seetõttu ei mõjuta antud säte sisulisi erinevusi erinevate riikide sotsiaalkindlustussüsteemide ja nendega isikutele tagatud õiguste vahel. (eelotsusetaotlus kohtuasjas C‑551/16) Sellest tulenevalt on erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides hüvitiste maksmine, sh ka töötushüvitiste maksmine ja muud sotsiaalkindlustusteenused korraldatud väga erinevalt, erinevad ka hüvitiste suurused, nende maksmisperioodid ning taotlemise eeldused.

 

 

 

Olukorda, kus töötu isik suundub teise liikmesriiki, reguleerib nimetatud määruse artikkel 64. Artikli 64 lõige 1 kohaselt säilitab täielikult töötu isik, kel on õigus hüvitisele pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel, õiguse rahalistele töötushüvitistele, kui ta läheb teise liikmesriiki tööd otsima ainult konkreetsetel tingimustel. Näiteks peab töötu rahalise töötushüvitise säilitamiseks enne lahkumist olema tööotsijana registreeritud ja kättesaadav pädeva liikmesriigi tööhõivetalitustele vähemalt nelja nädala jooksul pärast töötuks jäämist. (punkt a) Töötul on kohustus registreerida end tööotsijana sihtkoha liikmesriigi tööhõivetalituses, alluma seal kehtivatele kontrollimenetlustele ja täitma selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimusi. (punkt b) Tasub meeles pidada, et õigus saada hüvitist säilib kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil töötu isik ei olnud enam kättesaadav selle liikmesriigi tööhõivetalitustele, kust ta lahkus, tingimusel et hüvitise saamise kestus kokku ei ületa perioodi pikkust, mil tal oli õigus hüvitisele selle riigi õigusaktide alusel. (punkt c)Tööotsija toetused Euroopa Liidus

 

Tööotsija toetuse saamist Eestis korraldab Eesti Töötukassa. Alternatiivselt on isikul võimalik saada kas töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

Töötuskindlustushüvitist on isikul võimalik saada töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral.

Isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele kui ta täidab järgnevad eeldused:

Töötuskindlustushüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks isiku ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa töötamise kuu jooksul laekunud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmakseid. Väljamakstava hüvitise lõplikuks suuruseks on esimesel sajal hüvitise saamise päeval 60% kalendripäeva keskmisest töötasust ja sellele järgneval perioodil 40% kalendripäeva keskmisest töötasust.

Töötuskindlustushüvitisele on õigus isikutel, kes on töötuskindlustuse seaduses sätestatud alustel ja korras maksnud töötuskindlustusmakseid.

Töötutoetusele võib isikul olla õigus ka juhul kui ta ei täida töötuskindlustushüvitise saamise eeldusi, näiteks omal soovil töölt lahkumisel.

Töötutoetuse saamiseks peab isik täitma järgnevad eeldused:

 

Töötutoetusele on vastavalt Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-le 3 õigus Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel, Eestis viibival Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul, Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal või taotlejal ning ajutiselt Eestis viibival välismaalasel, kellel on Eestis töötamise õigus.

=== Saksamaa ===

 

Taanis peab töötutoetuse saamiseks registreerima ennast töötuna esimesel töötuks jäämise päeval riiklikus tööhõiveasutuses jobcentret. https://info.jobnet.dk Töötutoetuse saamiseks peab taotleja olema olnud vähemalt ühe aasta tunnustatud töötuskindlustusfondi liige ning vastama kättesaadavuse nõudele, mis tähendab, et taotleja peab lisaks jobcentret´is töötuna registreerumisele looma jobcentret´i poolt kinnitatud CV, elama Taanis, olema valmis vastu võtma töö ühepäevase etteteatamisega ning aktiivselt otsima tööpakkumisi. Töötutoetuse suurus sõltub taotleja eelnevast töökogemusest, palgast, haridusest, vanusest ning taotleja laste arvust. Töötutoetuse maksimummäär on 19083 taani krooni.

https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1107&langId=en&intPageId=4496

 

== 3. EURES liikuvuskava ==