Modernism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
{{See artikkel| on modernsuse rakendusest kunstis. Modernismi kui uusaja sünonüümi kohta vaata artiklit [[Uusaeg]].}}
'''Modernism''' (inglise keeles ''modernism'') on uudsete lahenduste ja kaasaja väärtustamine ([[modernsus]]; inglise keeles ''modernity'', ''modern times''), ning [[kunst]]is [[valgustusajastu]] [[idee]]de jõudmine kultuuripraktikasse aastal 1850. Modernismi seostatakse ka moodsa ühiskonna tekkimisega 19. sajandi teisel poolel (vt [[moderniseerimine]]). Modernismi piiride pidevat ületamist nimetatakse [[postmodernism|postmodernismiks]].
Sõna "modernism" kasutatakse ka [[uusaeg|uusaja]] sünonüümina. Modernism lähtub eneseteadlikest, mõistlikest ja tulemusele orienteeritud inimestest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Everdell, William|pealkiri=The First Moderns: Profiles in the Origins of Twentieth Century Thought,|aasta=1997|koht=Chicago|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|isbn=ISBN 0-226-22480-5.}}</ref> Modernismi kandjad hülgasid religioosse maailmanägemuse, iidse tavakultuuri ja rituaalse elukorralduse ning hakkasid uurima probleeme, et leida neile mõistuspärane lahendus. Nad panid aluse nii [[Valgustus|valgustusliikumisele]] kui ka [[Tööstuslik pööre|tööstus
▲Modernism lähtub eneseteadlikest, mõistlikest ja tulemusele orienteeritud inimestest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Everdell, William|pealkiri=The First Moderns: Profiles in the Origins of Twentieth Century Thought,|aasta=1997|koht=Chicago|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|isbn=ISBN 0-226-22480-5.}}</ref> Modernismi kandjad hülgasid religioosse maailmanägemuse, iidse tavakultuuri ja rituaalse elukorralduse ning hakkasid uurima probleeme, et leida neile mõistuspärane lahendus. Nad panid aluse nii valgustusliikumisele kui ka tööstus revolutsioonile. Selles keskkonnas leidis loovus oma väljundi igas eluvaldkonnas kunstist tööstusliku tootmiseni, inimlikust olemisest ühiskonna korralduseni. Modernismi nähtusteks võib nimetada ekspressionismi, futurismi, vitalismi, teosoofiat ja antroposoofiat, psühhoanalüüsi, nudismi, eugeenikat, linnade planeerimist, bolševismi ja natsionalismi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pericles Lewis|pealkiri=The Cambridge Introduction to Modernism|aasta=2007|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=21}}</ref>
==Progress ja uue otsingud==
| |||