Historitsism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
6. rida:
'''Historitsism''' (tuletub [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ιστορία ''istoría'', mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt [[arhitektuur]]is ja [[maalikunst]]is esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund [[19. sajand]]il ja 20. sajandi alguses.
Keiserlikku miljööd loovaid historitsistlikke uus- ehk '''neostiile''' ([[uusbütsants]], [[uusromaanika]], [[uusgootika]], [[uusrenessanss]], [[uusbarokk]], [[uusrokokoo]] ja [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]]) kasutati ja rakendati peamiselt arhitektuuris paralleelselt, nii samaaegselt kui üksteisest eraldiseisvalt. Kuigi nii-öelda ajaloolistav kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist [[Eklektitsism (kunst)|eklektitsismiga]].
Historitsism tekkis [[romantism]]i mõjul aastatel [[1840]]–[[1900]] industriaalselt ja majanduslikult arenevas [[Euroopa]]s ning seejärel tsiviliseeruvas [[Põhja-Ameerika]]s. Historitsismile eelnenud [[klassitsism]] ja [[romantism]] lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism [[Antiikaeg|antiigist]] ja romantism [[keskaeg|keskaja]] eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. [[Sakraalarhitektuur|Sakraalehitis]]tes kasutati [[romaani stiil|romaani]] ja [[gooti stiil|gooti]] vorme, [[profaanarhitektuur|profaanehitistes]] võeti eeskujuks [[Vana-Kreeka|antiiki]], [[renessanss]]i ja [[barokk]]i.
| |||