Jakob Adamtau: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda |
Resümee puudub |
||
6. rida:
1917–1918 töötas Adamtau Pärnu Poeg- ja Tütarlaste Gümnaasiumides kehalise kasvatuse õpetajana. Kui koolid 1918. aastal Saksa okupatsiooni eel Jekaterinodari (hilisem [[Krasnodar]]) evakueeriti, jätkas ta alguses tööd seal ja hiljem Eiskis. 1919–1920 oli ta ühtlasi ekspert-instruktor [[Kubanimaa]] omavalitsuse rahvahariduse ametis. 1920. aastal naasis koos naise Helena ja poja Viktoriga Eestisse. Samal aastal avaldas ta esimese eestikeelse koolispordi käsiraamatu.<ref name="kiri" />
Adamtau töötas Pärnumaal, Tartus ja mujal võimlemisõpetajana ning 1925-30 [[Eesti Karskusliit|Eesti Karskusliidu]] kehakultuuriinstruktorina. Raamatu "Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi aegade" andmetel töötas Jakob Adamtau selles gümnaasiumis 1920-1924. 1928-41 pidas ta Tartus tantsukooli, mis 1941 natsionaliseeriti. Saksa okupatsiooni alguseni jätkas ta oma endises tantsukoolis õpetajana.<ref name="ESBL" /><ref name="kiri" /> Adamtau õpilaste seas oli ka tuntud tantsuõpetaja [[Edgar-Johannes Leppik]]<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/leppik_edgar-johannes
"Leppik, Edgar-Johannes"] Eesti Entsüklopeedia/ESBL, 2011</ref>.
| |||