|
'''Öeldis ehk''' ehk '''predikaat ehk''' ehk '''grammatiline predikaat''' on [[lauseliige]], mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele ''mida teeb?'''''
== '''Eesti keel''' ==
'''Öeldiseks on''' on
* '''tüüpjuhul [[tegusõna|tegusõna pöördeline vorm]]: ''Poiss '''jookseb.'''''
* '''[[Tegusõna|tegusõna pöördeline vorm]] koos muu sõnavormiga: ''Meil '''tuleb minna'''. Laps '''viskas''' luti '''maha'''. Paharet '''laskis''' ruttu '''jalga.'''''
* '''harvem [[tegusõna|tegusõna käändeline vorm]]: ''Karu '''küsinud''', et kuhu minek''.'''
==='''Öeldise grammatilised kategooriad'''===
'''Öeldise grammatilised kategooriad''' on [[öeldisverb]]i grammatilised vormid, milles avalduvad situatsiooni kui tervikut hõlmavatest grammatilistest tähendustest [[aeg (keeleteadus)|aeg]], [[tegumood]], [[modaalsus]], [[teatelaad]] ja [[kõneliik]] ning situatsiooni osalisi hõlmavatest tähendustest [[isik (keeleteadus)|isik]] ja [[arv (keeleteadus)|arv]].'''
'''Need tähendused võivad väljenduda'''
'''1) [[Tegusõna|verbi]] tunnuste kaudu'''
'''2) selliste tarindite kaudu, mis koosnevad üldise tähendusega verbist ja põhiverbi käändelisest vormist, nt ''saab olema'' tuleviku väljendamisel, ''pidi lugema'' kaudsuse väljendamisel.'''
* '''[[Aeg (keeleteadus)|Aeg]]''' väljendab tegevuse või olukorra suhet [[minevik]]u, [[olevik]]u või [[tulevik]]uga. Eesti keeles on neli aega: [[olevik]], [[Minevik (keeleteadus)|lihtminevik]], [[Minevik (keeleteadus)|täisminevik]] ja [[Minevik (keeleteadus)|enneminevik]].'''
* '''[[Tegumood]]''' näitab [[tegevussubjekt]]i vahekorda [[Alus (keeleteadus)|grammatilise subjektiga]].'''
* '''[[Modaalsus]]''' väljendab kõneleja vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega.'''
* '''[[Teatelaad]]''' võib olla otsene või kaudne. [[Teatelaad|Otsese teatelaadi]] puhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale: ''Mari '''lendab'' '''''lendab homme Egiptusse''. [[Teatelaad|Kaudse teatelaadi]] puhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale: ''Mari '''lendavat''' homme Egiptusse'' või pärineb teade küll kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale: '''''Lennaku''' Mari homme Egiptusse''.'''
* '''[[Kõneliik]]''' on kategooria, mille liikmed on [[jaatav kõneliik|jaatav kõne]] ja [[eitav kõneliik|eitav kõne]].'''
* '''[[Isik (keeleteadus)|Isik]]''' on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isikut väljendatakse [[Isikuline asesõna|isikuliste asesõnadega]] ''mina, sina, tema'' või mitmuses ''meie, teie, nemad'', [[tegusõna]] pöördeliste vormidega. Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest on juttu.'''
* '''[[Arv (keeleteadus)|Arv]]''' märgib asjade ja olendite hulka: [[ainsus]]t või [[mitmus]]t.'''
==='''Öeldise leksikaalsed kategooriad'''===
'''Öeldise leksikaalsed kategooriad''' on tunnused, mille alusel öeldised liigituvad. Öeldise leksikaalsed kategooriad on [[agentiivsus]], [[Sihilisus|transitiivsus]], [[tegevuslaad]] ja [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]].'''
'''Öeldise leksikaalsed kategooriad iseloomustavad konkreetsete [[öeldisverb]]ide käitumist [[lause]]s. Näiteks nende omadust väljendada/mitte väljendada suunatud, s.o sihilist tegevust ja sellega seoses nõuda/mitte nõuda enda kõrvale lauses [[sihitis]]t – [[tegusõna]] on siis vastavalt [[sihilisus|sihiline]] (transitiivne) või [[Sihitu tegusõna|sihitu]] (mittetransitiivne).'''
'''Paljudes käsitlustes ei ole [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]] ja [[tegevuslaad]]i vaheline piir selge. Tegemist on olemuslikult sarnaste kategooriatega. Mõnes keeles väljendatakse aspekti [[grammatilised vahendid|grammatiliste]], mõnes keeles leksikaalsete vahenditega. Seetõttu on üldkeeleteaduslikes käsitlustes liigendatud aspekt tihti öeldise grammatiliste kategooriate alla. Eesti keeles võivad lause aspekti muuta ka [[määrsõna]]d ''läbi'', ''ära'' jmt ja [[sihitis]]e kääne.'''
==='''Öeldise [[ühildumine]] [[Alus (keeleteadus)|alusega]]'''===
'''Öeldise vormi mõjutab see, milline on tegijate sisuline arv ja [[Alus (keeleteadus)|aluse]] keeleline vorm – ainsus või mitmus, millest sõltuvad täisaluse ja [[kõneviis|kindla kõneviis]]i jaatava öeldise ühildumisreeglid ning otseselt käskiva öeldise vorm.'''
* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluses]] üks tegija''' – öeldis ainsuses: ''Mari '''koristab'' '''''koristab tuba.'''''
* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluses]] loetletud mitu tegijat''' – öeldis mitmuses: ''Ema ja isa '''koristavad'' '''''koristavad tuba.'''''
* '''[[Alus (keeleteadus)|Alus]] vormilt mitmuslik''' – öeldis mitmuses: ''Vanemad '''koristavad'' '''''koristavad tuba. Lapsed ''' läksid'''läksid poodi. Prillid ''' olid'''olid katki. Püksid ''' olid'''olid määrdunud''''' '''(nn ''plurale tantum'' – sõnade (käärid, püksid jne) referent on küll üksikobjekt, kuid öeldisverb on nende puhul mitmuses, sest alus on vormilt mitmuslik). ''Kas teie, hr Tamm, '''helistasite''' mulle eile?'''''
* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] [[hulgasõna]]'''
** '''OSA, ENAMIK, ENAMUS, KOND-nimisõna või nimisõnalaadne [[arvsõna]] – öeldis [[ainsus]]es: ''Inimkond '''vihkab''' valetajaid. Osa inimesi '''sööb''' viis korda päevas. Kaks '''teeb''' vähe ära, kolm '''jõuab''' küllalt teha. Kolm teist '''saab''' raske ülesande'' (ükskõik, millised kolm). ''Kolmandik rühmast '''tegeleb maalimisega.''' maalimisega.''
** '''Sõnad RÜHM, KAMP, HULK, KOOREM, KILO, LIITER jms, samuti [[määrsõna]]d PALJU, VÄHE, PISUT jms – öeldis [[ainsus]]es: ''Kamp noori '''märatses''' tänaval. Mul '''oli''' eile vähe loenguid.'''''
** '''Sõnad MITU, TOSIN, PAAR tingivad [[reema]]na öeldisverbi ainsusevormi, temaatilise [[Alus (keeleteadus)|aluse]] korral võib öeldis olla ka [[mitmus]]es: ''Saarel '''lõhkes''' mitu miini. Paar/mitu saadikut '''lahkus/lahkusid ruumist.''' ruumist.''
** '''[[Distributiivsus|Distributiivse]] hulga puhul öeldis [[mitmus]]es ja koguhulga puhul [[ainsus]]es: ''Kümme sipelgat '''askeldavad(~askeldab)''' usinasti ühe raokese kallal'' aga ''Ühe raokese kallal '''askeldab (~askeldavad)''' usinasti kümme sipelgat.'''''
** '''[[Arvsõna|Põhiarvsõnal]] on umbkaudsust väljendav laiend – remaatiline alus tingib alati öeldisverbi ainsuse, temaatilise aluse korral on võimalik ka mitmuse kasutamine: ''Poodi '''tõttas''' umbes kakssada inimest. Umbes sada inimest''' käis (~käisid) rallil.''' rallil.''
* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] '''[[ainsus]]lik KÕIK''' või '''määretletud isikutele viitav [[arvsõna]]''' – öeldis [[mitmus]]es: ''Kõik '''armastavad''' jäätist. Need kaks '''mängisid''' malet, teised kolm '''joonistasid.'''.''
* '''[[Ainsus]]lik [[Alus (keeleteadus)|alus]] kaastoimijavormiga täiendatult''' – öeldis [[ainsus]]es: ''Mihkel '''käis'' '''''käis oma õega poes.'''''
* '''[[Mitmus]]lik alus kaastoimijavormiga täiendatult''' – öeldis mitmuses: ''Meie sinuga '''esitame'' '''''esitame oma ideed kirjalikult, nemad Tiiduga ''' teevad'''teevad seda suuliselt. Teie hr Põlluga ''' minge'''minge kontorisse''''' '''(ka teietamisvormina).'''
* '''Alus lausekujuline, kuid tähistab [[pealause]]ga ühe ja sama isiku tegevust''' – öeldise arv on tingitud kas [[kõrvallause]] tegijate arvust, nt ''Kellel supp on söödud,''''' '''''võib/võivad''' mängima minna'', või kõrvallause öeldise vormist, nt ''Kes oma töö korralikult '''ära teevad''', '''võivad''' minu soovitusega '''arvestada'''.'' Kuivõrd siduv kes on nimetavas reeglipäraselt [[ainsus]]lik, kasutatakse [[pealause]]s sageli üldistavat [[ainsus]]t: ''Kes oma supi on ära söönud, '''võib''' kohe minna mängima'', aga ka [[mitmus]] ei ole vale: ''Kes oma supi on ära söönud, '''võivad''' kohe minna mängima.'''''
==='''Öeldise asend [[lause]]s'''===
'''Iseseisvas [[Jaatav kõneliik|jaatavas lauses]] on [[öeldisverb]] harilikult teisel kohal, [[teema (keeleteadus)|teema]]na esineva [[lauseliige|lauseliikme]] järel. Kui teemaks on [[alus (keeleteadus)|alus]], siis tuleb öeldis selle järel nt ''Ema '''armastas''' lapsi terve eluaja''. Kui teemaks on mingi muu [[lauseliige]], siis vahetavad [[Alus (keeleteadus)|alus]] ja öeldis harilikult kohad, nii et [[Tegusõna|verb]] jääb ikka teisele kohale nt ''Lapsi '''armastas''' ema terve eluaja. Terve eluaja '''armastas''' ema lapsi.'''''
'''[[Kõrvallause]]tes, [[Eitav kõneliik|eitavates lausetes]] ning [[küsilause|küsi-]], [[Käsklause|käsk-]], [[soovlause|soov-]] ja [[hüüdlause]]tes asub verb sageli kas lause lõpus või algul.'''
'''[[Tegusõna|Verbi]] paigutamisega [[lause]] algusse ja sellest tingitud aluse ja öeldise kohavahetusega on eesti keeles võimalik väljendada:'''
# '''küsimust (''kas'' asemel): ''Oled sa segaseks läinud? = Kas sa oled segaseks läinud?'''''
# '''käsku a) tavalises [[käsklause]]s kõrvuti teisel kohal asuva [[öeldisverb]]iga, nt '''''Käi''' sa vahepeal kodus ära'' ='' Sa käi vahepeal kodus ära.'' b)hoiatust või keeldu väljendavas käsklauses ainuvõimalikuna, nt '''''Katsu''' sa seda teha!'''''
# '''hüüdu (''küll'' asemel):'' '''Oled''' sina alles tubli! = Küll sa oled tubli!'''''
# '''soovi ja (soov)tingimust (''kui'' asemel):'' '''Läheks''' nad ometi kord minema! = Kui nad ometi kord minema läheks!'' '''''Saaksin''' ma autost head hinda, ostaksin korteri! = Kui ma saaksin autost head hinda, ostaksin korteri.'''''
'''[[Tegusõna|Verb]] pannakse sageli lause algusse ka [[Minevik (keeleteadus)|minevikutegevust]] edastava jutustuse [[lause]]is, '''''Istun''' mina oma kabinetis ja kirjutan aruannet'', ning temaatilistel põhjustel, ''Ma '''lahkun''' hommikul – Lahkun ma hommikul. Ma ei tee seda – '''Ei tee''' ma seda.'''''
'''[[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus, kui [[Eitav kõneliik|eitusele]] või [[suhtluseesmärk|suhtluseesmärgile]] osutav [[sõna]] on lause algul. Nii võib [[Tegusõna|verb]] olla lause lõpus:'''
# '''[[Eitav kõneliik|eitavas lause]], mille algul on eitussõna või eituse mõjuala väljendav sõna, ''Ega ma rumal '''(ei) ole'''! Ega te koju''' ei''' '''lähe'''? Kodus ma hommikul tavaliselt kohvi ei joo.'''''
# '''[[küsilause]]is, ''Kuidas te hommikul nii ruttu siia '''jõudsite'''? Kas sa homme koju '''sõidad?'''?''
# '''[[hüüdlause]]is, ''(Küll) ma sellele poisile veel homme '''näitan''!'''!
'''[[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus ka mõningais [[kõrvallause]]is:'''
# '''kaudküsilauseis ja [[relatiivlause]]is, ''Ma tean, miks arst seda tegema '''pidi'''. Ma nägin seda meest, kellega naine '''rääkis.'''.''
# '''eitava või küsiva pealausega [[kõrvallause]]tes, ''Ta ei räägi nii mitte sellepärast, et ta ise seda näinud '''oleks''', vaid...; Kas ta räägib nii sellepärast, et ta ise seda näinud '''on'''?'''''
# '''aja- [[tingimuslause]]is, mis algavad [[sidesõna]]ga ''kui'', ''Lind värises, kui ma ta pihku''' võtsin'''''. ''Kui sa seda '''teed''', juhtub õnnetus.'''''
'''[[Jaatav kõneliik|Jaatava]] ja [[väitlause|väitva]] [[pealause]] puhul [[sidesõna]]dega ''et, sest, kuna'', ka võrdlussidesõnadega ''nagu, kui otsekui, justkui'' jt algavad [[kõrvallause]]d on alati [[pealause]] [[Sõnajärg|sõnajärjega]]. ''Kord juhtus nõnda, et Juss ja Mari '''käisid''' kahekesi kodumail. Ma usun, et sel õhtul''' peeti''' igal pool pidu. Eile läks meil hästi, kuna meid kõiki '''lubati''' varakult koju.'''''
'''Infiniitse verbivormi laiendeil on tendents paigutuda infiniitvormi ette, ''Isa on '''linna läinud'''. Isa on '''välja''' '''läinud'''.'' Kuid midagi ebatavalist pole ka järelasendis, ''Isa on '''läinud linna''.'''.
== '''Vaata ka''' ==
*'''[[Öeldisverb]]'''
*'''[[Liitöeldis]]'''
*'''[[Saama-tulevik]]'''
*'''[[Seriaalkonstruktsioon]]'''
*[[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral|'''Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral''']]
*'''[[Sõnajärg]]'''
*[[Alus (keeleteadus)|'''Alus''']]
=='''Kirjandus'''==
* '''Mati Wewlt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut 1993, 27–29'''
* '''Kerge, Krista. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA kirjastus 2001, 49–51'''
[[Kategooria:Süntaks]]
'''<!-- interwiki -->'''
| 